SAAREVAHT: Väikesaared peaksid Rein Lemberi sõnul olema eristaatuses, kuna siinne ulukite arv on üsna püsiv.
IRINA MÄGI
“Meil pole jahituristidega ei praegu ega ka varem olnud probleeme, mis vajaksid seadusandja sekkumist,” kinnitas Abruka saarevaht Rein Lember vastuseks sotsiaaldemokraadist riigikogulasele Mark Soosaarele.
“Massiline, vägivaldne ja kohati ka seadusi rikkuv linnujaht on tekitanud suuri probleeme Kihnu, Abruka ja Piirissaare inimestele ning loodusele,” teatas Soosaar, kelle andmetel kasutavad välismaised jahituristid keelatud pliihaavleid ja lubamatuid peibutusvõtteid.
Seepärast algatas Soosaar riigikogus eelnõu, mis annaks väikesaare kogukonnale õiguse rääkida kaasa jahi korraldamise ning tapetavate väikeulukite ja lindude hulga osas.
Abruka saarevaht Rein Lember oli eelnõust teadlik, kuid Soosaarega ta päris nõus pole.
“Abruka ei peaks seal olema sellises kontekstis,” sõnas Lember. Ta möönis samas, et tulevikus võib probleem siiski tekkida, kuna saart puudutavad otsused langetatakse kusagil kõrgel ja kaugel. “Abruka jahialal oli itaallasest rentnik, nüüd on soomlane,” rääkis Lember. “Oksjonil võidab üheks aastaks see, kellel on rohkem raha.”
Väikesaared peaksid saarevahi sõnul olema eristaatuses, kuna siinne ulukite arv on üsna püsiv.
“Saaremaal või suurel maal liigub uluk ühelt alalt teisele. Meil võib midagi toimuda vaid talvel jääga või ujub mõni üle mere,” tõi ta välja väikesaare eripärad. Seega peaks kohalik kogukond tema meelest saama suurema otsustusõiguse ja jahipiirkondi jagatagu pikemaks ajaks, et võitja jõuaks midagi loodusele ka tagasi anda.
Veel ei saa Lember oma sõnul nõustuda Soosaare väitega, et mitmed pered nii Kihnus kui ka Abrukal on jahituristide tõttu lõpetamas loomapidamist, sest lambad ja veised ei püsi enam elektriaedades.
“Loomapidaja Riho Lepik helistas ja küsis, kas mina hakkan loomapidamist lõpetama. Mina olin Soosaare juttu kuuldes kindel, et Riho lõpetab,” nentis ta muiates.
Ta nõustus, et kariloomi häirib jahipidamine kindlasti, sest näiteks linnujahti peetakse koertega ja püssimehi on korraga jahil 5–10. Loomad jooksevad paanikas aiad maha ja lähevad kaotsi.
“Praegu ei ole jahimeestel kohustust mind kui saarevahti jahipidamisest teavitada,” rääkis Rein Lember. “Samas, kui hilja õhtul või varahommikul algab saarel tulistamine, pean mina sellest politseile teada andma ja nemad peavad tulema asja uurima.”
Jahipidamine ja jahiturism ei kao kusagile, kuid asi tuleks Lembri sõnul rohkem läbi mõelda. “See on ju sama hea, kui ma käiksin külas tuleennetust tegemas, tõrvik käes. Näe, sinu maja läks põlema, sina saad vahtkustuti. Sul oli katus märg, sul pole seda vaja. Kuhu me nii jõuame?” küsis Lember, kes ka vabatahtliku päästja ametit peab.
Loading ...
Mõned päevad tagasi kirjutasin jälle Saarte Hääle kommentaariumis jälle ühe “Devide et Impera” kommetaari (neid peaks nüüd kolm tükki olema siin kommnetaariumis minu poolt). Selles viimases tegin “näpuka” — ajasin segi Eesti Saarte Kogu ja Saarte Koostöökogu. Minu viga ses infomürases keskkonnas — üks on segase staatusega “saareliste” koostööorganisatsioon ja teine on “jaga ja valitse” €urorahade jagaja.
2 päeva tagasi lõpetasin kommentaari sõnadega:
“…Ja rahustuseks vasallriikide kuberneridele (maavanematele) — kui kenasti vait olete, siis jätame teid ja teie haldusterritooriumid puutumata!”
Positiivne uudis, et maavalitsuses töötav kõrgem riigiametnik läheb mööda nii maavanemast, kui ka ministrist, kellel ta allub ja edastab oma seisukohad otse seadusandliku kogu liikmele. Mehetegu!
EDU Abruka saarevahile ja Eesti Saarte Kogule!
Ka tasuta elektre ei teeks paha!
Peab olema: Lember tahab eristaatust.