Abruka tahab eristaatust (3)

SAAREVAHT: Väikesaared peaksid Rein Lemberi sõnul olema eristaatuses, kuna siinne ulukite arv on üsna püsiv. IRINA MÄGI

SAAREVAHT: Väikesaared peaksid Rein Lemberi sõnul olema eristaatuses, kuna siinne ulukite arv on üsna püsiv.
IRINA MÄGI

“Meil pole jahituristidega ei praegu ega ka varem olnud probleeme, mis vajaksid seadusandja sekkumist,” kinnitas Abruka saarevaht Rein Lember vastuseks sotsiaaldemokraadist riigikogulasele Mark Soosaarele.

 

“Massiline, vägivaldne ja kohati ka seadusi rikkuv linnujaht on tekitanud suuri probleeme Kihnu, Abruka ja Piirissaare inimestele ning loodusele,” teatas Soosaar, kelle andmetel kasutavad välismaised jahituristid keelatud pliihaavleid ja lubamatuid peibutusvõtteid.

Seepärast algatas Soosaar riigikogus eelnõu, mis annaks väikesaare kogukonnale õiguse rääkida kaasa jahi korraldamise ning tapetavate väikeulukite ja lindude hulga osas.

Abruka saarevaht Rein Lember oli eelnõust teadlik, kuid Soosaarega ta päris nõus pole.

“Abruka ei peaks seal olema sellises kontekstis,” sõnas Lember. Ta möönis samas, et tulevikus võib probleem siiski tekkida, kuna saart puudutavad otsused langetatakse kusagil kõrgel ja kaugel. “Abruka jahialal oli itaallasest rentnik, nüüd on soomlane,” rääkis Lember. “Oksjonil võidab üheks aastaks see, kellel on rohkem raha.”

Väikesaared peaksid saarevahi sõnul olema eristaatuses, kuna siinne ulukite arv on üsna püsiv.

“Saaremaal või suurel maal liigub uluk ühelt alalt teisele. Meil võib midagi toimuda vaid talvel jääga või ujub mõni üle mere,” tõi ta välja väikesaare eripärad. Seega peaks kohalik kogukond tema meelest saama suurema otsustusõiguse ja jahipiirkondi jagatagu pikemaks ajaks, et võitja jõuaks midagi loodusele ka tagasi anda.

Veel ei saa Lember oma sõnul nõustuda Soosaare väitega, et mitmed pered nii Kihnus kui ka Abrukal on jahituristide tõttu lõpetamas loomapidamist, sest lambad ja veised ei püsi enam elektriaedades.

“Loomapidaja Riho Lepik helistas ja küsis, kas mina hakkan loomapidamist lõpetama. Mina olin Soosaare juttu kuuldes kindel, et Riho lõpetab,” nentis ta muiates.

Ta nõustus, et kariloomi häirib jahipidamine kindlasti, sest näiteks linnujahti peetakse koertega ja püssimehi on korraga jahil 5–10. Loomad jooksevad paanikas aiad maha ja lähevad kaotsi.

“Praegu ei ole jahimeestel kohustust mind kui saarevahti jahipidamisest teavitada,” rääkis Rein Lember. “Samas, kui hilja õhtul või varahommikul algab saarel tulistamine, pean mina sellest politseile teada andma ja nemad peavad tulema asja uurima.”

Jahipidamine ja jahiturism ei kao kusagile, kuid asi tuleks Lembri sõnul rohkem läbi mõelda. “See on ju sama hea, kui ma käiksin külas tuleennetust tegemas, tõrvik käes. Näe, sinu maja läks põlema, sina saad vahtkustuti. Sul oli katus märg, sul pole seda vaja. Kuhu me nii jõuame?” küsis Lember, kes ka vabatahtliku päästja ametit peab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 603 korda, sh täna 1)