Veevärgi elektritootmise lagi jäi üpris madalaks (3)

EI NURISE: Vee-ettevõtja seisukohalt on energiatootmine Aivar Sõrme sõnul läinud vaatamata kõigele asja ette. TAMBET ALLIK

EI NURISE: Vee-ettevõtja seisukohalt on energiatootmine Aivar Sõrme sõnul läinud vaatamata kõigele asja ette.
TAMBET ALLIK

Kuressaare Veevärk alustas 2013. aastal viimaks oma kombijaamas kanalist eraldatava biogaasi arvel soojus- ja elektrienergia tootmist. Ehkki tootmine on kasvanud, on lagi juba käes ja kõrge see pole.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm nentis, et 60% toodetust kulub soojusele ehk reoveepuhasti omatarbeks, võrku toodetakse elektrit aga veidi üle 300 000 kW aastas ning seni on toodetud aina enam. “Samas kasutame ära kogu kogutava biogaasi reovee ümbertöötlusprotsessis ja selles kontekstis tootmise suurendamiseks erilist perspektiivi ei ole,” möönis ta. Lagi ongi käes. Kombineeritud energiatootmise aasta rahaline tulem on suurusjärgus 50 000 eurot.

Akvarist, õllemeister ja kolm vaala

Reovee puhastamise tehnoloogia olemust ja üldist tausta lahti rääkides tõdes Aivar Sõrm, et sõltuvalt sademete foonist käib Kullimäe reoveepuhastist aastas läbi 1–2 miljonit m3 solki, mis tuleb puhastada normatiivides ettenähtud tasemeni enne, kui võib selle merre lasta.

Tehnoloogiliselt toimub puhastusprotsess, kasutades “solgisööjaid baktereid”, keda on kahte liiki.

Olemuslikult võiks seda Sõrme sõnutsi selgitada kahel moel. Esiteks on veevärk kui akvarist, kes kasvatab ühte liiki baktereid suures lahtises akvaariumis ning bakterite aktiivseks elutegevuseks rikastatakse solki hapnikuga ja segatakse. “Selles keskkonnas lagundavad bakterid ühendeid lihtsamateks algosadeks ehk piltlikult öeldes söövad solki,” kirjeldas ta. Teine akvaarium on kinnine, õhu juurdepääsuta – seal elavad teist sorti solgisööjad bakterid, kelle elutegevuse tagamiseks tuleb tagada, et solk oleks püsivalt 37-kraadine. Selleks soojendatakse akvaariumi.

Samas on veefirma Sõrme sõnul kui õllemeister, kes kääritab solki esmalt lahtises toobris ja hiljem kinnises nõus. “Bakterite tegevuse lõpptulemusena süüakse-lagundatakse solk seisundini, kus jääkvesi kannatab merre lasta ja jääkmuda – surnud bakterite mass – on stabiliseeritud.”

Puhastamisega kaasnevad aga probleemid: kaasneb 2000–3000 tonni reoveesetet, mis peab lõpptulemina olema keskkonnaohutu, ja kaasneb ka 200 000 m3 biogaasi aastas, mille paiskamine atmosfääri oleks keskkonnale väga kahjulik.

Elektritootmine Kullimäel kavandatigi Aivar Sõrme sõnul mitte eesmärgina omaette, vaid tulenevalt vajadusest vältida biogaasi sattumist õhku. “Idealistlikel kaalutlustel kirjutati projekti sisse elektritootmine, mis baseerub “kolmel vaalal”: kogutavad puhtad biojäätmed Saaremaa elanikkonnalt mahus 3000 tonni aastas, vedel orgaanika (piimatööstuse vadak) ja linna kanalisatsioon,” rääkis Sõrm.

Praktikas moodustas sundkogutavate biojäätmete maht Kuressaares aga vaid 100–150 tonni ning koosluselt osutusid need gaasitootmise protsessis kasutuskõlbmatuiks. Vadak muutus aga Sõrme sõnul vahepeal tootmisjäägist toormeks ja kukkus mängust välja. Seega jäi kolmest “vaalast” järele üks.

Sõrme sõnutsi prognoositi eeldatavaks biogaasi koguseks aastas ca 360 000 m3 ning elektri- ja soojatootmist täisvõimsusel 24/7 tulemiga 0,8 miljonit kW elektrienergiat võrku ja soojusenergiat 1 miljon kWh oma tarbeks.

Tootmine kavandati ebarealistlikult

Aivar Sõrm nentis, et elektri tootmist Kullimäel alustati küll alles 2013. aasta kevadel ja maht on tasapisi kasvanud, ent tegelik lagi on praeguseks tõesti käes. Mahu kohta “suur” aga öelda ei saa. Reovee ümbertöötluses saadav gaasikogus on poole väiksem – 180 000 m3 – eeldatud projektivõimsusest, aastas toodetav elektrienergia suurusjärgus 0,3 miljonit kW ja soojusenergia 0,4 miljonit kWh. “Ehk lõpptulem on umbes 40% loodetust,” tõdes Sõrm. Rahalises ekvivalendis tähendab energiatootmine lisatulu aastas ligi 50 000 eurot.

Biogaasi ressursiarvestuse mõttes oli energiatootmine Kullimäel Aivar Sõrme sõnul kavandatud ebarealistlikult – 3000 tonni puhta biomassi kokkukogumine, töötlus ja transport Saaremaa mastaapides läheks kokkuvõttes kallimaks kui asjast tõusev tulu.

Vee-ettevõtja seisukohalt on ettevõtmine läinud aga asja ette. “Oleme saavutanud põhieesmärgi – reovee vajaliku puhtus­astme ja reoveemuda ohutuse,” rõhutas Sõrm. “Pannes kõrvuti ka kõrvalrehkendusena energiatootmiseks tehtud investeeringud ja nendest tõusva rahalise tulu, ei paista asja see pool lisaboonusena miinuses.”


Pikk ja keeruline protsess

2012. aastal kirjutas Saarte Hääl, et Kuressaare Veevärk astus puhastiga ämbrisse – ümberehitatud Kullimäe reoveepuhasti küll töötas, kuid ilmnenud olid tõsised vead. Torude küttekaabli ja lisasoojustuse paigaldus oli puudulik, parandamata olid puhasti ja mudatöötluse mõõturid ja andurid, vigu oli tehtud betoneerimistöödel, muda kääritustanki tühjendustoru ummistus oli likvideerimata.

Lisaks ei töötanud jääkmudast energiatootmise süsteem. Katsetuste ajal ilmnenud vigade parandamine ühtekokku 72 miljonit krooni maksnud objektil aga venis.

2013. aastal saadi energiatootmisega viimaks pihta hakata. Majandusaasta aruannete kohaselt teenis Kuressaare Veevärk 2013. aastal elektrimüügist 5385 eurot, 2014. aastal aga 14 080 eurot.

Kuressaare linna esimese reoveepuhasti projekteerimist alustati tegelikult juba 1985. aastal. Veefirma kodulehe andmeil projekt realiseeriti ja puhasti käivitati 10. novembril 1991. Esimese reoveepuhasti kogumaksumuseks kujunes toona 5 miljonit rubla.

1998. aasta novembris laekusid vastavalt eelnevalt koostatud lähteülesandele ehituspakkumised Kuressaare linna reoveepuhasti rekonstrueerimiseks, mille jaoks eraldati PHARE abiprogrammist 20 miljonit Eesti krooni. Projekteerimine, ehitus ja seadistamine kestsid 21. septembrini 2001. aastal, mil toimus reoveepuhasti pidulik avamine ning uus, rekonstrueeritud seadmetekompleks käivitati.

1999. asta maiks oli reoveepuhastuse kompleks täienenud aeroobsete stabilisaatorite võrra ja paigaldati muda veetustamise seadmed.

Ühtekuuluvusfondi projekti raames alustati 2009. aastal reoveepuhasti ja mudatöötluse uut ulatuslikumat rekonstrueerimist ja jäätmekäitluskompleksi rajamist. Kaks aastat hiljem valmis eelmise reoveepuhasti kõrvale uus SBR-tüüpi puhasti ning rajati jäätmekäitluskompleks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 885 korda, sh täna 1)