Politsei kõrvaldas eelmisel nädalal liiklusest kaheksa alkoholi tarbinud juhti, kellest viie vastu alustati kriminaalmenetlust ja kolmel juhul väärteomenetlust.
Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar ütles, et see on meie maakonna jaoks kahjuks väga suur arv. Ta tõi võrdluseks, et rallinädalal tabati joobes juhte 20 ning siis oli väljas rohkem patrulle ja ka liiklustihedus suurem. Möödunud nädalal tabatud joobnud juhid jäid aga oma igapäevatööd tegevate toimkondade vaatevälja.
Antsaare sõnul oli eelmise nädala märksõna “vähene liiklusturvalisus”, sest lisaks purjus roolikeerajatele “ ilmestasid” nädalat ka arutud kiiruseületamised. Eelmisel nädalal alustati väärteomenetlust mootorsõidukit juhtinud nelja isiku vastu, kellest kolm ületas maanteel lubatud sõidukiirust rohkem kui 40 km/h ja üks rohkem kui 60 km/tunnis.
“Me lubame tublidele liiklejatele, et politsei panustab jätkuvalt ja igapäevaselt ohuennetuse ja järelevalve teostamisse järeleandmisi tegemata. Sellel kõigel on ainult üks eesmärk – ohutum liiklus, milles me kõik iga päev koos osaleme,” ütles Antsaar.
KARISTUSED
- Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.
- Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30–500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega.
- Lisakaristusena võib kohus ära võtta juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.
Eesti karistuspoliitika ei toimi ehk teisisõnu Eesti Karistusseadustik ei toimi. Menetlus on keeruline ja menetleja keskne. Valdav enamus õigusrikkujatest ei saa menetlusest ega selle tulemist aru. Rahatrahvi tasumine on nagu protsendita laenu tagasimaksmine. Kriminaalkaristuse on väärteo omast rahaliselt soodsam, juhilubade kallale reeglina ei minda, vangi pannakse vaid väga erakordsetel juhtudel, sõiduk konfiskeeritakse veelgi erakordsematel juhtudel. Kogu selle poliitika tulemit näeme-loeme päevast päeva. Kümnete kaupa joobes juhte, kelledel ei ole mingit hirmu “seaduse karmi käe” ees. Süsteem ei ole oma eesmärki täitnud, ta ei tööta. Nüüd plaanitakse kordades tõsta trahvimäärade suurust. Tulemus ei muutu, pikenevad vaid järelemaksu tähtajad ja suureneb raha laekumine riigi eelarvesse. Ülejäänu jääb samaks. Niigi oleme kogu maailmale naeruks, kolmveerand elanikkonnast on õigusrikkujad, nendest suur osa kriminaalkorras karistatud. Ja see kõik tänu väärale, meie ühiskonda sobimatule karistuspoliitikale. Lahenduseks võiks olla: Avalikustamine igal tasandil, trahvide sissenõudmine läbi töökoha, juhtimisõiguse kaotamine igal juhul, korduvuse korral auto sundmüük riigi tuludesse (olenemata sellest, kellele auto kuulub). Ühesõnaga kõik see, mida praegu praktiliselt ei tehta.
Äkki teeme lihtsamalt-lubame sõiduautodele 100 ja üle 110 rakendame Sinu pakutut?
Asi lihtne, karistus peab olema vääramatu ja selline, et kaoks igasugune isu lollusteks! Praegu ainult mängitakse karistamist! Ütleme, et riik on oma mängukaristustega liikluskurjategijatega mestis ehk kaaskurjategija! Joobes ja igasugustes “pilvedes” liikluskurjategijatelt tuleb kohe konfiskeerida liiklusvahend ja võtta load kogu eluks! Peale seda peaks ta järelemõtlemises suunatama ka riiklikku sanatooriumisse (eurovanglasse)!
Karistused ongi lihtsalt sümboolsed (kuni),sest seadusandjad ise on rikkujad ja see tuleks bumerangina ja konkreetselt nende endi turja,trahv 3€, karistati kuni 1200€,JOKK.
Probleem hakkab natukene varem juba tegelikult. Kui inimene ei suuda lubasidki korralikult ära tehagi, siis ei olegi ta korralik liikleja. Ebanormaalne, et tulevaste lubade taotleja käib erinevaid eksameid lõputu arv kordi tegemas. Ehk siis lõppkokkuvõttes suht vedamise peale eksamid tehtud saab. Võtaks 90% inimestel load ära, absoluutselt ei tunta liiklust ega märke…
vaada väike inimene vaatab ikka ülespoole. Kuna ta on väike siis tahab ta ka ülespoole juba seepärast, et paremini paistaks, näeks! …aga mida ta näeb, just seda: seadusetust, joomarlust, laiamist ja nii edasi ja nii edasi!
Ja Väike arvabki, et peabki nii olema! Kas me muudame midagi see pahe keelamise ja karistamisega? Ei! Et midagi muuta tuleb muuta ideoloogiat ja karmistada tuleb mitte seadusi vaid just ellusuhtumist, elukultuuri. Muutuma peavad just me esiisikud, kelle igapäevaelu on me pildikastis. Liberaalne minnalaskmine on ju anarhia alge!