Saarlase säästud: keskmiselt üle 6000 euro (12)

Saarlased on oma finantskäitumiselt Eestis ühed mõistlikumad – säästude osas on nad võrreldes teiste maakondade elanikega tublil neljandal kohal viiendal kohal asetsevate hiidlaste ees.

Finantsvara on Swedbanki Saaremaa klientidel keskmiselt 6370 eurot, millest üle 4900 euro on paigutatud pangahoiusele. Saaremaad väisanud Swedbanki investeerimisfondi juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul võib öelda, et praegu on Eesti, sh Saare maakonna elanike finantssäästudest kõige suurem osa kogunenud sisuliselt ühte kohta – pangahoiusele.

“Kui laiemalt vaadata, siis on kaks suurt kohta, kuhu oma sääste tavatsetakse paigutada – kõige rohkem läheb kinnisvarasse – arvatakse, et see ei ole õige mees, kes oma majas või korteris ei ela – ja mis üle jääb, läheb suuresti pangahoiustele,” selgitas Tamla Kadi raadio “Keskpäeva” saates.

Ta selgitas, et kui jagada säästud kaheks – need, mis on läinud finantsvarasse, ja need, mis kinnisvarasse, siis hoiustele on paigutatud praegu umbes 70 protsenti finantssäästudest. “30 protsendist, mis üle jääb, moodustavad 20 protsenti pensioni teise samba maksed, ja 10 protsenti on kõik see, mis säästetakse väljaspool pensionifondi, olgu siis aktsiad, võlakirjad või mis tahes.”

Saarte Häälele rääkis Kristjan Tamla lähemalt, et kui kõnelda säästudest, mis on mõeldud ootamatute halbade asjade katteks, siis kahtlemata ongi pangahoius see kõige parem raha hoidmise koht. Kui rääkida aga pikaajalisest säästust, siis ei ole hoius  kõige mõistlikum koht. “Hoiuse teenimismäär on ikkagi üks madalamaid,” põhjendas ta. “Sel juhul oleks kas pensionifondid või aktsiatesse investeerimine oluliselt mõistlikum variant.”

Swedbanki klientide finantsvarad jagunevad Saare maakonnas inimese kohta Kristjan Tamla andmeil järgmiselt: keskmiselt on saarlasel finantsvara 6370 eurot, millest 4919 eurot on pangahoiusel, 1023 eurot kohustuslikus teises pensionisambas, 106 eurot kolmandas sambas, kindlustusse on paigutatud 157 eurot, fondides on tal 71 eurot ja aktsiates 94 eurot. Kuna aga valdav osa säästudest on saarlastel ikkagi hoiusel ja II sambas, on ülejäänu üsna marginaalne.

Selline keskmine finantskäitumine ehk sisuliselt säästmine annab saarlastele Swedbanki klientide seas kõigi teiste maakondade elanikega võrreldes tubli neljanda koha. Eespool on vaid Harju-, Tartu- ja Läänemaa ning saarlastele järgnevad pea sarnaste, vaid õige veidi väiksemate säästudega hiidlased. Nende kogufinantsid on saarlaste omadest ca 40 eurot väiksemad.

Eestis on keskmine finantsvara Swedbanki kliendi kohta 8027 eurot, millest 5963 eurot on hoiusel ja 1269 eurot teises pensionisambas. Ülejäänud säästud jagunevad üsna võrdselt III samba, kindlustuse, fondide ja aktsiate vahel. Vaid võlakirjades on finantsvarad väiksemad.

Kristjan Tamla leidis, et säästmine on suuresti distsipliini küsimus. Kui panna pikemat aega igas kuus kõrvale 30 eurot, teeb see nt pensionieaks väga arvestatava summa. “Tuleb lihtsalt õigel ajal säästmisega alustada,” sõnas Tamla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 311 korda, sh täna 1)