Ministeerium: Saaremaale kümne hundi küttimisluba (2)

HUNT VIIDUL: Sotsiaalmeedias on viimasel ajal olnud palju teateid selle kohta, et üks või teine inimene on näinud hunte Viidu kandis maanteed ületamas. Räägitakse kuni viiepealistest karjadest ning imestatakse huntide üha kahaneva inimpelglikkuse üle.  KAROL SULG

HUNT VIIDUL: Sotsiaalmeedias on viimasel ajal olnud palju teateid selle kohta, et üks või teine inimene on näinud hunte Viidu kandis maanteed ületamas. Räägitakse kuni viiepealistest karjadest ning imestatakse huntide üha kahaneva inimpelglikkuse üle.
KAROL SULG

Keskkonnaministeerium tegi keskkonnaametile ettepaneku kinnitada sel jahihooajal hundi küttimise limiidiks Saaremaal kümme hunti, kellest kaks on praeguseks eriloaga juba kütitud.

Ministeerium lähtub seejuures keskkonnaagentuuri küttimis­ettepanekust ning suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühma otsusest.

Ühtlasi soovitab keskkonnaministeerium pikendada hundi jahihooaega saartel 1. oktoobrist 31. märtsini, et vähendada hundi arvukust piirini, kus igal aastal jääks pärast jahihooaega saarele alles kaks-kolm looma. Selliste arvudega tagatakse hundi säilimine Saaremaal, kuid kahjustused oleksid aktsepteeritavates piirides.

Aastaringselt ei tohiks

Samas ei aktsepteeri keskkonnaministeerium Saaremaa jahindusnõukogu soovi tagada hundi aastaringne eriloaga küttimine kogu Saare maakonnas.

“Suvine küttimine ei ole teretulnud, sest kui küttida karjast täiskasvanud hundid, jääb pesakond poolnälga ja poolnäljas pesakond murrab loomi, keda on lihtsam kätte saada,” ütles keskkonnaministeeriumi jahindusspetsialist Tõnu Traks.

Tema sõnul tekitab suvine hundijaht lõppkokkuvõttes probleeme koduloomade murdmisega juurde. Korduvate kahjustuste tekkimisel väljaspool jahihooaega tuleb pigem kõne alla küttimisloa väljastamine hundi laskmiseks konkreetses kahjustuse kohas.

Tõnu Traks märkis, et ettepanek kümne hundi küttimiseks on esialgne ning pärast ajujahtidelt kogutud andmete analüüsimist lisandub jaanuari algul täiendav küttimislimiit.

Kui seni olid lambakasvatajad ainsad põllumajandustootjad, kes huntide arvukuse pärast lärmi lõid, siis nüüd hakkavad nendega tasapisi solidaarsust ilmutama ka veisekasvatajad. Ka Saaremaal on hunti nähtut piimafarmi ukse vahel. Nii nägi Kõljala POÜ karjak suvel, kuidas hunt öösel Haeskas pidevalt avatud ustega vabapidamisega lüpsilauda ukse vahel istus.

“Karjak märkas, et lehmad olid ärevuses, ja kui ta vaatama läks, siis oli hunt ukse vahel ning ka hundi jäljed olid järgmisel hommikul maas,” rääkis Kõljala POÜ juht Tõnu Post. “Eks hunt tunneb loomade lõhna ja tuleb vaatama, aga eks see näitab ka seda, et ilmselt on hunte lihtsalt palju,” lisas Post, kelle sõnul on hundijälgi olnud varasematel aastatel lauda juures ka talvisel ajal.

Ka Väike-Pahilas asuva Jurna talu robotlauda juures nähti sel suvel hunti liikumas. Öisel tunnil passis hunt ilmselt õue rahunema viidud haige jalaga lehma, kes oli lauda juures ketis. Taluniku saabudes tegi võsavillem esialgu küll sääred, kuid jäi siiski lähedusse passima.

Lambad merre

“Pärast vaatasime öösel kaamera pildist, et võsavillem ei jooksnudki päris ära, vaid oli ennast lägahoidla juures rohu sisse peitnud ja silmad läikisid sealt kaamerasse,” rääkis talunik Toomas Haamer.

Kõhedust tekitas suvel Laidevahel aset leidnud juhtum, kus osaliselt merega piirneva ja voolu all olnud terasvõrkaiaga ümbritsetud rannaniidult leiti 20 lambakorjust. Karja omaniku hinnangul murti enamik loomi meres – hundid olid lambad merre ajanud ja nad madalas vees maha murdnud.

Murtud oli nii Liivi lahe poolses küljes kui ka Laidevahe lahe poolses küljes. Kuna neli lammast jäi kadunuks, siis peab omanik tõenäoliseks, et meri uhtus murtud lammaste korjused kaldast kaugemale ja seepärast pole neid leitud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 425 korda, sh täna 1)