MAKSU- JA TOLLIAMET
Reedeõhtuses “Aktuaalses kaameras” näidati videolõiku kultuuriväärtuste väljaveost Eestist. Samal ajal näidati kiivreid ja muid esemeid, mis pärit Saaremaalt.
Klipi lõpuosas ütles maksu- ja tolliameti tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist Aleksander Miksjuk, et sel aastal lõpetas EMTA ühe menetluse, kus isik soovis Ameerika Ühendriikidesse saata esmapilgul roostetanud kiivrit ja nuga.
“Taustauurimise käigus selgus, et arvestades väljakaevamise kohta ja tausta, on tegemist Eesti jaoks väga olulise kultuuriväärtusega, praegusel hetkel on need esemed antud üle muuseumile,” rääkis Miksjuk.
EMTA pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul anti konfiskeeritud esemed üle Saaremaa sõjavara seltsi muuseumile.
Pressiesindaja selgitas, et menetluses karistust kellelegi ei määratud. “Kultuuriväärtuste valdkonna menetluse eesmärk on eelkõige takistada esemete ebaseaduslikku väljaviimist ja karistus ei ole primaarne,” ütles ta.
Tõnu Veldre
Loading ...
Eee… ma ei saa nüüd väga hästi enam aru, kas see sodi mis pildil on kultuuriväärtusega? Ma olen sellist väärtust viinud vanarauda ca. 100EUR tonn, kas Muinsuskaitseamet või EMTA maksab rohkem?
Tavaline ametnike enese upitamise ja oma haleda eksistentsi tõestamise juhtum.
Seda roostetanud rauda on kõik kohad täis, selliseid kiivreid kasutati talumajapidamistes koerte ja kanade toiduanumatena. Ka vedeleb neid metsades, kuuride all ja kus iganes.
Tunnistada selline saast kultuuriväärtuseks- see on võimalik vaid siin, Eestis, kus hullunud ametnikud teostavad kodanike kallal mingit vaimset ja materiaalset genotsiidi.
“Oluline kultuuriväärtus”!? See on neil viimasel ajal hästi äraõpitud sünapaar, sest muuks nende ajuke võimeline pole ja nad on seda keerukat terminit korduvalt kuulnud oma ülemusi ütlemas.Lisame veel sõna “hindamatu” ja on komplekt koos. Viimane on eriti väärtuslik sõna, sest inimese kiusamiseks tunnistatakse saast hindamatuks, kui aga inimene leiab midagi, mis on väärtuslik ja küsib selle eest leiutasu- ei saa hinda määrata, sest see on ju “hindamatu” ja seega ei saa ka midagi maksta, sest on nii hindamatu, et hinda ju polegi!
Aga- ametnike sigadus lõpeb alati siis, kui rahval saab silmini ja siis aastate pärast tunnistab taas esimene ametnik arglikult selle klaarimise käigus kasutatud rauatüki “hindamatuks” ja algab taas uus ajastu kuni rahval jälle silmini saab.
Häbi on lausa lugeda,et Eestit okupeerinud riigi armee auklikuks roostetanud kiivrid on nüüdsest meie kultuuriväärtus ning rahvuslik uhkus.Neid ”museaale” vedeleb mul aida taga mitmeid.