Haigekassa hämab psühhiaatriaosakonna osas (1)

Mis puutub Kuressaare haigla statsionaarse psühhiaatriaosakonna tulevikku, siis haigekassa selle kohta arusaadavaid vastuseid ei anna.

Möödunud kolmapäeval saatis Saarte Hääl Eesti haigekassa pressiesindajale Katrin Romanenkovile kirja kommentaarisooviga. Küsisime, kas vastab tõele Kuressaare haigla töötajate seas leviv teave, et haigekassa ei pea vajalikuks statsionaarse psühhiaatrilise abi osutamist Saare maakonnas, kuna maakonna elanikkond on liiga väike ning psühhiaatriaosakond on seetõttu kavas 2016. aastal sulgeda.

Samuti uurisime, et juhul, kui see info vastab tõele, kas ei saaks Saaremaale asukoha tõttu siiski erandit teha.

Katrin Romanenkov vastas kirjale reedel, teatades, et järgmise aasta lepingud, mis puudutavad erialasid ja mahtusid, on alles planeerimisfaasis. “Saame kinnitada, et haigekassa jaoks on väga oluline tagada Eesti inimestele vajalike kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus,” kirjutas pressiesindaja. “Sealjuures arvestatakse lepingute planeerimisel nõudlust teenuse järele, st kui palju mingi konkreetse maakonna inimesed seda teenust vajavad, raviasutuste võimekust teenuseid osutada (kas on olemas kvalifitseeritud personal, aparatuur, olmetingimused) ja võrdse kohtlemise põhimõtet – kõigile Eesti ravikindlustatutele peavad olema tagatud ühetaolised võimalused kvaliteetsete tervishoiuteenuste saamiseks. Sealjuures tuleb tagada, et ravikindlustuse eelarve kasutus oleks optimaalne ja efektiivne ning oleks tagatud teenuste kvaliteet.”

Kuna eeltoodud vastusest siiski ei selgunud, millised plaanid on haigekassal Kuressaare statsionaarse psühhiaatriaosakonnaga, palusime pressiesindajal vastata konkreetsemalt.

Seepeale saabus haigekassa esindajalt järgmine kiri: “Nagu ma allpool kirjutasin, siis lepingud on hetkel alles planeerimisel, seega ei ole olemas konkreetsemat infot. Saan lihtsalt kinnitada, et lepingud planeeritakse kindlate põhimõtete alusel, lähtudes inimeste vajadustest tervishoiuteenuste järele, samuti raviasutuste võimekusest neid teenuseid osutada ja rahastamise optimaalsusest. Hetkeks oleme Eestis tervikuna ära hinnanud kindlustatute vajadused iga konkreetse eriala teenuste järele ning oleme sellele tuginedes planeerimas lepinguid igale raviasutusele. Selline planeerimine ja hoolikas kaalutlemine toimub igal aastal ning alati on võimalikud muudatused teenuste mahus, struktuuris ja erialades, et tagada inimestele olemasolevate ressursside raames ning vajadustele vastavalt parima kvaliteediga teenuste kättesaadavus.”

Seepeale saatsime reedel kolmanda kirja, kus küsisime, kas Katrin Romanenkovi vastuse sisu tähendas, et haigekassas on siiski olnud kaalumisel Kuressaare haigla statsionaarse psühhiaatriaosakonna võimalik sulgemine. Kuna eilseks sellele kirjale vastust saabunud ei olnud, saatsime sama küsimusega uue kirja. Ka see kiri jäi vastuseta.

Statsionaarse psühhiaatriosakonna võimalik sulgemine tuli jutuks Kuressaare linnavolikogu hariduskomisjoni 14. oktoobri koosolekul. SA Kuressaare Haigla nõukogu liikme Anu Varese sõnul kuulis ta väidetavatest sulgemisplaanidest esimest korda. Ka eile polnud tal selle teema kohta rohkem teavet. “Meil ei ole nõukogu koosolekut ka veel toimunud,” sõnas Vares.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 558 korda, sh täna 1)