Mõne muudab kellakeeramine suisa kurjaks (6)

Meil kõigil on vähemalt mõni tuttav, kellelt kaks korda aastas kuuleb, kuidas kella keeramine tema elu mõjutab. Üldjuhul muutuvad inimesed pahuramaks.

Tõsi, nüüd pühapäeval vööndiaega tagasiminek kulgeb inimestel valutumalt. Seda tõdeb ka psühholoog Lia Hanso. “Sügisene vööndiaega tagasi liikumine näib inimesi vähem häirivat,” nendib ta oma kogemusest lähtuvalt. See on seotud sellega, et sügiseti annab kellakeeramine justkui tunni hommikul juurde, kevaditi vastupidi.

“Rohkem kaebusi olen kuulnud väikeste laste vanematelt ja koolilastelt – näib, et raskem on ärgata tund varem kevadel,” ütleb Hanso, kes ise kellakeeramisel mõtet ei näe ja arvab, et saaks ka selleta hakkama.

Kohanemisvõimet pole kõigile võrdselt antud

Tema sõnul on kindlasti paljusid, keda häirib igasugune kellakeeramine. See on seotud märksõnadega nagu muutus, kohanemine, stress ja individuaalne tundlikkus. “Kellakeeramine on muutus, mis mõjutab meie enesetunnetust ajas kulgemisel meie igapäeva rütmi häirumise tõttu,” räägib Hanso. “Kohanemisvõimet pole kahjuks kõigile võrdselt antud, seega jääb osa inimesi end lühemaks või pikemaks ajaks ebamugavalt ja häirituna tundma. Kurdetakse pahurust, ärrituvuse tõusu, unehäireid.”

ERR-i portaalis Novaator ütleb Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadur Maris TederLaving sarnaselt Hansoga, et kellakeeramine teeb inimesed suisa kurjaks. Tõsi, ka tema rõhutab just suveajale üleminekul toimuvat.

Unestruktuuris toimuvad muutused vajavad tema sõnul kohanemiseks 2–3 nädalat. Suveajale ülemineku kohta on tehtud uuringuid, mis näitavad kuidas näiteks inimeste õnnetunne väheneb ja viha kasvab. Siis kannatavad just n-ö õhtuinimesed.

Täispikk lugu ilmus ajalehes Saarte Hääl

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 695 korda, sh täna 1)