Nasva elanik võitis kohtus Lääne-Saare valda (3)

Nasva alevikus elavale naisele kuuluva Jalaka kinnistu koosseisu kuulub maatükk, millele Lääne-Saare vallavolikogu kehtestas tänavu kevadel detailplaneeringu – nähti ette planeeritava ala jagamine kaheks krundiks ning sinna külaplatsi ja supelranna ning neid teenindavate ehitiste rajamine.

Kinnistu omanik esitas Tallinna halduskohtule kaebuse volikogu otsuse tühistamiseks, kuna teda ei teavitatud nõuetekohaselt detailplaneeringu algatamisest ega avalikust väljapanekust. Naine möönis, et vald andis talle hiljem võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited, mida ta ka tegi. Samas leidis ta, et kui teda oleks planeeringu algatamisest õigeaegselt teavitatud, olnuks tal võimalik varem sekkuda ja ta saanuks juba tehtud menetlustoimingud vaidlustada.

Rannajoon muutub

Maaomanik oli seisukohal, et kehtestatud planeeringuga kavandatud krunt ulatub osaliselt tema omandis olevale kinnisasjale. Ta selgitas, et katastriüksuse merepoolne piir on piiriprotokollis määratud kulgema mööda rannajoont, ent vahepeal on rannajoon mere taandumise tõttu oluliselt muutunud. Seetõttu ulatub tema kinnisomand asjaõigusseaduse kohaselt praeguse tegeliku kaldajooneni. Vastuseks valla seisukohale, et detailplaneeringu vastu on suur avalik huvi, leidis naine, et see ei saa üles kaaluda tema omandiõigust.

Lääne-Saare vald möönis, et naine jäi tõesti esiti detailplaneeringu menetlusse nõuetekohaselt kaasamata, kuid et tal võimaldati hiljem vastuväiteid esitada, ei ole tegemist rikkumisega, mis nõuaks otsuse tühistamist.

Samuti leidis vald, et kui avaliku veekoguga piirneb reformimata riigimaa, suureneb selle reformimata riigimaa ulatus veepiiri taganemisel ja uue maa tekkimisel juhul, kui tekkiv maa ei ulatu naabruses olevate kinnistute piiridesse. Vald selgitas, et iga veepiiri-äärne kinnistu suureneb veepiiri taandumisel tulenevalt oma piiridest.

Ulatub teisele kinnistule

Ühtlasi oli vald seisukohal, et kui kinnistud on moodustatud maareformi käigus sellistes piirides, võib eeldada, et detailplaneeringus lähialana määratletud maa oli olemas juba kinnistute moodustamise ajal. Vald oli veendunud, et detailplaneeringuga hõlmatud ala ei saa ulatuda naise kinnisasjale ja tegemist on reformimata riigimaaga. Vald üritas rõhuda sellele, et detailplaneeringu kehtestamine ning sinna supelranna ja külaplatsi rajamine on igatahes avalikes huvides.

Kohus otsustas aga, et kaebus tuleb rahuldada, kuna Lääne-Saare vallavolikogu on vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisel jätnud ikkagi nõuetekohaselt tuvastamata olulise asjaolu – naise omandis oleva kinnisasja ulatuse.

Esitatud tõendite pinnalt ei saa kohtu hinnangul pidada võimatuks, et detailplaneeringuga hõlmatud ala, kuhu nähakse ette Mere tn 13 krundi moodustamine, ulatub osaliselt kaebaja kinnistule. Seega oli kaebaja kinnistu tegelike piiride kulgemine asjaolu, mis tulnuks detailplaneeringu menetlemise käigus välja selgitada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 215 korda, sh täna 1)