SELGITAS SUURVALLA MÕTET: Ühinemisest rääkivat Kalmer Poopuud kuulavad mõtliku ilmega Jaanus Reede, Eve Tilts ja Koit Kull. Esiplaanil seljaga volikogu esimees Andrus Raun.
IRINA MÄGI
Üleeile Salme rahvamaja hallis saalis toimunud Salme vallavolikogu istungil tutvustas omavalitsuste ühinemislepingu ja struktuurimudeli projekti vallavanem Kalmer Poopuu.
Volinikele pidi küll esinema maavalitsuse ühinemisnõunik Taavi Kurisoo, kuid kuna samal päeval toimus Märjamaa rahvamajas ühinenud omavalitsuste kogemuse foorum, sõitis Kurisoo sinna.
Poopuu rääkis, et uues suurvallas oleks volikogu liikmeid 49. Lahtine on veel, kas moodustada üks, kolm või viis valimisringkonda. Ühe, maakondliku valimisringkonna puhul kardetakse väikevaldade kõrvalejäämist. Valdadesse kohapeale jääksid osakonnad või halduskeskused. Praeguse seadusandluse järgi kaoks Kuressaare kui linna staatus, linnast saaks vallasisene osavald.
Poopuu arvates vajaks veel täpsustamist, kes mis tasemel milliseid ülesandeid täitma hakkaks. Salme vallavanem leidis, et piirkonna kool võiks jääda iseseisvaks. Seejuures on lepingu projektis sees idee, et olemasolevad koolid säilivad veel 2021. aastani, kuid kahe kolmandiku volinike nõusolekul võib vähendada klasside arvu.
Samuti poleks tema sõnul mõttekas teha ülevallalist remondi- ja hooldemeeskonda, kuid koolide ja lasteaedade jaoks võiksid ehitusmees ja muruniitja ikka kohapeal olla.
Seepeale oma arvamust avaldanud volinik Jaanus Reede soovis eemal viibiva Kurisoo käest teada saada, mis oleks ühinemise eesmärk.
“Kas eesmärk oleks suur vald või oleks suurvald eesmärk millegi saavutamiseks?” esitas ta vastuseta jäänud küsimuse.
Elavat arutelu tekitas küsimus, kas 33 000 elanikuga hiigelvald on üldse mõistlik või tuleks alustada ikkagi väiksemate mastaapidega. Lepiti kokku, et järgmiseks istungiks kutsutakse Taavi Kurisoo kohale. Võib-olla kaasatakse ka siseministeeriumi esindaja.
Veel võeti istungil vastu selle aasta esimene lisaeelarve summas 101 630 eurot, mis läheb peamiselt vallateede mustkatte alla viimiseks ja lasteaia rekonstrueerimiseks. Otsustati kasutusele võtta
50 000 eurot 150 000-eurosest pangalaenust. Tulupoolele kanti ka 750 eurot Salme keskuses maha sõidetud laternaposti eest, mille sõidukijuht hüvitas. Reservi jäeti 20 000 eurot. Samuti võeti vastu valla eelarvestrateegia aastateks 2016–2019 ja tutvuti valla arengukava täiendatud osadega.
Loading ...
Siseministeeriumi esindajaid võib muidugi igale poole kaasata aga see teema pole üldse enam ei siseministri ega siseministeeriumi pädevuses.
Riigihaldusminister ja rahandusministeerium tegelevad nüüd selle lõputu teemaga.
Pulli peab ka saama — Taavi Kurisoo käis Märjamaal kuulamas Georg Sootla juttu, et ühinemisnõunikud/koordinatorid peavad suhtlema volikogudega.
Mitu tundi sisutut bla-bla-blad: http://www.postimees.ee/3366933/otseulekanne-omavalitsuste-uhinemise-lood-muudid-ja-tegelikkus
Saare maakonnas täna alla 31 tuh püsielaniku ja 10 a pärast alla 29 tuh (seda vaatamata mõnesaja pagulase juurdetulekule) . Enamuse tänaste valdade territooriumitel pole siis võtta enam spetsialiste nõuetekohaste teenuste osutamiseks. Reformierakonna väljakuulutamata programm kohaliku elu väljasuretamiseks on selleks ajaks lõplikult ellu viidud.
Ja mida se vald sulle praegu annab , ei miskit.
Mõttetu üksus, annab vaid endale tööd.
Tubli, Jaanus! Kui endal kasulik pole, siis mõttetu ja ebavajalik. Sul on õigus maailm keerleb üksnes sinu naba ümber, teiste häda on tõesti võõras mure.
“Praeguse seadusandluse järgi kaoks Kuressaare kui linna staatus, linnast saaks vallasisene osavald.”
Arensburg – Kuressaare – Kingissepa – Kuressaare sai linnaõiguse 1563 aastal. Aastal 2015 tahab mingi kamp jopskeid muuta Saaremaa ainukest LINNA mingiks osavallaks. Kas te poisid ise ka aru saate, kui rumalat juttu te suust välja ajate? Orissaare alevik, Aste alevik jne ning nende kõrvale mingi osavallakese jupats Kuressaare. Nii loll jutt ei aja isegi naerma. Kui keegi on korda saatnud midagi enda jaoks enneolematut, tabab teda tavaliselt suurusehullustus – ta ei oska tehtut enam kainelt hinnata. See lause iseloomustab tabavalt mõnede Saare maakonna vallajuhtide käitumist.
Kõik vallad alluvad otseselt maakonna valitsusele, kus maakonnas need asuvad. Kõik vallavanemad , nii suur, kui väike, peavad alluma maavanemale. Ei mingit nn. Suurvalda, Saare maakond oli (palju sajandeid enne Kristlust-tsaari-nõukat-reforme) ja jääb, kuni siin elab veel 1 Saarlane. Kuressaare jääb linnaks edasi, Rae ja linnapeaga isegi, kui Tallinn kuulub Harju suurvalla halduse alla.
Mingisugused salajased seaduseelnõud, debiilsuse parimad saavutused hullumaja unenägudest ,üleskirjutatud skisoformikate salasekti ajuhiiglaste poolt jäävad nende endi ilusaks fantaasiaks.
Pigem valmistatakse pinda teistsugustele inimestele, kes rohkem maksavad.