SULGEMISE VASTU: Lia Hanso leiab, et kui haigekassa plaanid paika peavad, tuleks Saare maakonna puhul siiski erand teha.
SANDER ILVEST
Kuressaare haigla töötajad on mures haigla psühhiaatriaosakonna tuleviku pärast, kuna väidetavalt ei pea haigekassa statsionaarset osakonda maakonna väikese elanike arvu tõttu vajalikuks.
Kuressaare linnavalitsuse hariduskomisjoni 14. oktoobri koosolekul oli üks teema linna terviseprofiil.
Komisjoni liige Lia Hanso, kes töötab Kuressaare haiglas kliinilise psühholoogina, avaldas muret kolleegidelt kuuldu üle, et haiglas olevat järgmisel aastal kavas statsionaarne psühhiaatriaosakond sulgeda ning alles jääks vaid ambulatoorne abi.
“Haigekassal olevat tõesti selline plaan, et kuna Saare maakonna elanikkond on vähem kui 70 000 inimest, ei ole statsionaari ette nähtud,” vahendas Hanso kuuldut.
Lia Hanso rõhutas, et kui need plaanid paika peavad, tuleks Saare maakonna puhul siiski erand teha. “Mina kodanikuna olen veendunud, et Saaremaale peab jääma psühhiaatriline abi, sealhulgas oma väike statsionaar, ning seda ei tohi mingil juhul sulgeda,” lausus ta. “Väga raske on ette kujutada, kas mõned meie inimesed, kes statsionaarset abi vajavad, on võimelised mandrile ravile minema.”
Koosolekul sõna võtnud Rajaleidja Saaremaa keskuse juhi Inga Teäri sõnul leidub ka laste seas neid, kes statsionaarset abi vajavad. Temagi ei pea õigeks statsionaarse osakonna sulgemist. Teäri hinnangul on probleem ka see, et maakonnas tegutseb vaid üks lastepsühhiaater, kes kõigi abivajajatega tegeleda ei jõua. “Oleme endale kaubelnud küll lastepsühhiaatri Pärnu haigla juurest, aga mis saab edasi?” arutles Teär. “Meil oleks psühhiaater, kes oleks nõus Saaremaal käima, kui haigekassa seda toetaks.”
SA Kuressaare Haigla nõukogu liige Anu Vares kuulis psühhiaatriaosakonnas väidetavatest sulgemisplaanidest esimest korda hariduskomisjoni koosolekul. Vares lubas teema tõstatada haigla nõukogu koosolekul.
Kuressaare haigla juhataja Viktor Sarapuu kinnitas, et SA-l Kuressaare Haigla statsionaarset psühhiaatriaosakonda sulgeda kavas ei ole. “Tuleviku arenguplaanide teada saamiseks pöörduge haigekassa poole,” soovitas ta.
Haigekassast Saarte Häälel eile kommentaari saada ei õnnestunud.
Loading ...
ega siis inimeste üldarv ei näita ravi vajajate hulka.LOOMULIKULT on saarele psühhiaatria statsionaarset osakonda vaja.kui järjekorrad on nii pikad ja inimesed vajavad abi,mis sulgemisest siin saab juttu olla.Kus on kohalikud ametnikud,kes sellise rumaluse eest peaks saarlaste eest seisma.
Inimeste vaimne tervis halveneb pidevalt, ka Saaremaal. Jääb küll mulje, et see ongi eessmärk riiklikul tasandil. On ju hea valitseda vaimselt invaliidistunud inimeste üle. Millal ükskord saab näha tõelisi riigimehi, keda usaldada, kes annavad kindlustunde?
Muidugi on psühhiaatriaosakond vajalik, kus siis muidu kõik need Napoleonid ja Lumivalgekesed ja muud karvased ning sulelised oma kõrvadevahe taas korda saavad, kui mitte seal.
Siin võib ju nalja visata aga kummaline on elanikkonna arvu pealt määrata kas on vajalik see või teine teenus. Kas ägedas faasis haige transport mandrile tuleb odavam? Seome rihmadega sõidu ajaks kinni( 4-5 tundi), paneme kustukummi hammaste vahele? Siin on tasemel arstiabi ja keegi püüab aina lõhkuda.
Kohutav on see meie riigi kokkuhoiu poliitika, selliste kohtade pealt ei tohiks küll kokku hoida, aga kes küsib seda inimeselt. Keegi tark kusagil otsustab mingite numbrite järgi ja kedagi ei huvita, mis see haigetele kaasa toob. Kellel vähegi mõistust ja võimu, võidelge palun selliste rumaluste vastu!
need suured ninad võiksid ka Kuressaare haiglas sügelised kontrolli alla saada.eriti hull on asi hooldus osakonnas.sant vaadata kuidas personal ja patsiendid end kratsivad ja kärnas.see jant pidi seal suvest saati käima.
Varsti ei ole enam ühtki valdkonda, mida kokkuhoiu eesmärgil ei peaks likvideerima. Aga lubage küsida, mida on siis senini selle suure kokkuhoitud rahaga ettevõetud? Ainult üks ämber järgneb teisele…
Minu arust pole meile haiglat ka vaja.:D Äkki pole meil sellist riiki vaja! Inimesed kmaksavad makse ja tahavad selle eest ka saada ravikindlustuse selles piirkonnas kus nad elava! Miks peaks Saarlane sõitma mandrile enda kuludega arsti juurde. Lgp.otsuse tegijad. Käige Lia juurest läbi:P Saate ehk mõistest riik, vastutus, kohustused ja selle eest saate makse!
Elanike arv ei tohiks olla aluseks arstiabi andmisel. Sõmera Kodu reorganiseeritakse peagi ja mitusada psüühilise erivajadusega inimest saadetakse järgmisele riiklikule eksperimendile “Nüüd olen terve ja saan ise hakkama”. Aastaid hooldusel olevad inimesed vajavad nn tuulte tallermaal kindlasti rohkem haiglaravi, sest nad ei suuda iseseisvalt selle kiire ja keerulise eluga toime tulla ja häiruvad tugevalt. Niigi on haigla psühhiaatriaosakond üsna tihti puupüsti täis. Ehk on probleem hoopis selles, et osakonnas töötab üks igivana arst ja psühholoog kah eakas. Tundub, et arste napib ja tulemas ei ole ka kedagi.
See nn.igivana arst on parim ja vaga kompententne arst.Kohe maaras mulle sobivad ravimid, mis mind aitasid ja sain oma tervise paika. Ennem kaisin abi saamas teises kohas psuh. juures ja ei midagi paremaks.Nii, et jaksu ja tervist dr.Sutile!!!
Paraku selline suund tundub haigekassal olevat.
Rapla haigla 10 voodikohaga psühhiaatriaosakond pannakse uuest aastast kinni vaatamata sellele, et need kohad on täis.
Saab olema seis, et keegi ei keela osakinda pidada aga haigekassa selleks raha ei anna lihtsalt. Kui on soov, palun, oma raha eest aga teadagi rahakitsikuses olevatel haiglatel sellised vóimekused puuduvad.