Saarlased tahavad aasta-ringset hundilaskmisluba (2)

Saaremaa jahindusnõukogu teeb keskkonnaametile ettepaneku tagada vähemalt üks hundi küttimise luba aastaringselt kogu Saare maakonna ulatuses.

Jahindusnõukogu jahindusorganisatsioonide esindaja Mati Tang märkis, et aastaringne hundiluba võimaldaks hunti küttida kogu aasta. “See on vajalik vähemalt nii kaua, kui hundist saab Saaremaal rääkida kui nuhtlusisendist,” põhjendab Tang reedel aset leidnud jahindusnõukogu protokollis. “Kui arvukus väheneb tasemele, nagu see oli 10–15 aastat tagasi, ei ole kahjude pilt tõenäoliselt enam selline nagu praegu.”

Päev varem oli keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman andnud välja korralduse, millega laiendati maakonnas kehtivat hundiluba kõikidele jahipiirkondadele.

Kui augustis välja antud korralduse kohaselt võisid väljaspool jahihooaega kuni 31. oktoobrini Saaremaal hunti küttida vaid 14 jahiseltsi, siis nüüd laiendati küttimisõigust kõikidele maakonna jahipiirkondadele. Augustis välja antud kahest küttimisloast üks on realiseeritud, sest 12. oktoobril lasti Eikla jahipiirkonnas üks hunt.

Kaja Lotman osutab oma korralduses, et Saare maakonnas kui olulises lambakasvatuse piirkonnas on lambakasvatajatele tekitatud kohati olulist kahju, vaatamata ennetusabinõudele (karjakoerad, lipuliinid). Edaspidiste kahjustuste ja hundivaenuliku suhtumise ennetamiseks on keskkonnaameti hinnangul vajalik tagada Saare maakonnas väljaspool jahiaega nuhtlusisendite küttimise võimaluste andmine kõikidele Saare maakonna jahipiirkondadele. Lubatud on peibutus-, varitsus- või hiilimisjaht ja ajujaht. Küttida soovitatakse noori hunte ja võimalusel vältida üksiku täiskasvanud emahundi küttimist.

Kogunenud küttimise ja vaatluste info põhjal on huntide liikuvus Saare maakonnas viimasel ajal suurenenud ja nii jahimehed kui ka kohalikud elanikud on erinevatel aegadel ja kohtades näinud ning ka rajakaamerad on fikseerinud nii üksikuid kui ka karjana liikuvaid hunte. Jahimeeste esialgsel hinnangul on huntide arvukus koos selle aastase juurdekasvuga Saare maakonnas oluliselt suurenenud.

Hiljaaegu saatsid Hiiumaa lambakasvatajad keskkonnaministrile kirja, milles nad tuletasid meelde, et traditsiooniliselt on Läänemere saari hoitud suurkiskja-vabadena ja selle tulemusel ongi saared olnud ühed lambarohkemad piirkonnad. Seeläbi on kujunenud ka meie poollooduslikud kooslused ja tüüpilised maastikud. “Loodame, et kitsas hundikaitsepoliitika ei sõida teerulliga üle meie senisest laiemast poollooduslike koosluste ja põllumajandustootmise taastamise suunast,” märkisid hiidlased.


Hundiohvrid

  • 12. oktoobri seisuga on hundid Saare maakonnas rünnanud koduloomi 20 korral. Murtud on 122, vigastatud 38 ja teadmata kadunud 25 lammast.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 426 korda, sh täna 1)