Üügu pangale tulevad kevadeks kümned lambad (2)

VÕTAB ILMET: Raietöid teostava Ülo Toome sõnul on Üügu panga loopealse taastamistööd kohe-kohe lõppemas. TAMBET ALLIK

VÕTAB ILMET: Raietöid teostava Ülo Toome sõnul on Üügu panga loopealse taastamistööd kohe-kohe lõppemas.
TAMBET ALLIK

Projekt “Life To Alvars” toob järgmisel kevadel Üügu pangapealset harima paarikümnepealise lambakarja.

MTÜ MuhuMaaLammas juht Kadri Tali ütles, et järgmisel kevadel toovad nad pangale vähemalt paarkümmend maalammast, kes on panga ebatasase maastiku jaoks parasjagu vastupidavad ja liikuvad. Üügu pank oma ebatasasuses on tõenäoliselt kõige ekstreemsem maastik, kus Saare maakonnas keegi lambaid söandab pidada. Lihalammaste jaoks on Üügu panga kidural maalapil liiga vähe söögipoolist. “Teine probleem on see, et koopad, kaljujärsakud ja kivinukid on seal sellised, et õigupoolest peaks seal kitse pidama,” rääkis Tali. “Aga maalammas on võrdlemisi kits ka.”

Praeguseks on jõudnud lõpule pangapealse kadastiku harvendustööd ja panga all kasvavate kaskede osaline mahavõtmine. Loopealase taastamistöid tehakse Üügu panga maastikukaitsealal kokku 6 hektaril.

Kadri Tali sõnul on taastamistööde eesmärk anda Üügu pangale samasugune avatud väljanägemine nagu see oli sajanditagustel piltidel. Lisaks liigirikkusele on loopealse taastamistööd kasulikud ka kaitsealusele pangale, mille puidumassist vabastamine säästab paekihti puujuurte põhjustatud murenemisest. “Ka inimesel on kenam vaadata, kui koopad välja paistavad,” lausus Tali.

Tema sõnul on ääretult kurb, et hooldustöödest jääb välja suur lage alvar, mis laiub panga servast kuni maanteeni. Päästmist vääriv kuni paarikümne hektari suurune ala jääb paraku Üügu panga maastikukaitsealast välja, mistõttu ei ole seal lubatud kasutada Euroopa Liidu toetusraha. Maa omanik on avaldanud küll valmisolekut maalapiga midagi ette võtta, kuid paraku on kadakate raadamine sedavõrd kulukas töö, et eraisik seal omal riisikol tegutsedes palju ei jõua.

Loopealseid taastava RT Plaan OÜ esindaja Ülo Toome ütles, et osa panga all kasvavaid kaski jääb vastavalt maaomaniku soovile maha võtmata, kuigi keskkonnaamet pidas nende mahavõtmist vajalikuks. Mitu aastat RMK partnerina looduskaitsetöid teinud Lääne-Virumaa ettevõte on Saaremaal pärandkooslusi taastanud 1,5 aastat. Selle ajaga on umbes 200 hektaril toimetatud Vätta poolsaarel, Saarekülas, Laidevahel ja Kübassaares.

Projekti “Life To Alvars” esimesel tegutsemisaastal taastatud alad Muhu saarel kajastuvad osaliselt juba ka PRIA-lt PLK-toetust saavate alade hulgas, ütles projekti koordinaator Annely Esko. Koguva- Igaküla projektialal taastatud aladest sai sel suvel PRIA toetust 35,6 ha. Taastamistöid tehakse Koguval lisaks kokku 104,7 ha suurusel alal. Neil aladel hakatakse loomi karjatama järgmisel aastal. Paenase projektialal tehakse taastamistöid 8,9 ha suurusel alal, Nõmmküla-Üügu projektialal 4 ha suurusel alal. Ka neil aladel hakatakse loomi karjatama järgmisel aastal. Lõetsa projektialal tehakse töid praegu 63,2 ha suurusel alal, millest praegu saab PRIA toetust 8,9 ha.


31. oktoobril kell 11 algab Kuressaares projekti “Life To Alvars” infopäev, mille käigus külastatakse Vanamõisa-Suurerootsi projektiala, kus üksjagu taastamistöid on juba tehtud. Seejärel antakse ülevaade projekti tehtud töödest ja 2016. aastal planeeritud tegevusest. Infopäev on tasuta ja avatud kõigile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 502 korda, sh täna 1)