Keeluvöönd ka saartel 100 meetrile? (4)

JÜRI SAAR: Kui ehituskeeluvöönd peaks ka vähenema, mingit aktiivsemat ehitustegevust vähemalt Pihtla vallas ei järgneks. SANDER ILVEST

JÜRI SAAR: Kui ehituskeeluvöönd peaks ka vähenema, mingit aktiivsemat ehitustegevust vähemalt Pihtla vallas ei järgneks.
SANDER ILVEST

Õiguskantsler uurib, miks seaduse järgi on mandril mereäärne ehituskeeluvöönd 100 meetrit, aga saarel 200 meetrit.

Õiguskantsleri poole pöördus septembris avaldusega saarlasest maaomanik, kelle hinnangul on saarte rannaaladel kehtiv 200 meetri laiune ehituskeeluvöönd saarlasi diskrimineeriv. Selleks, et hinnata, kas seadusest tulenev saarte randade kinnisasjaomanike erinev kohtlemine võrreldes mandril asuvate mereranna omanikega on põhiseaduspärane, saatis õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest õiguskantsleri volitusel Saaremaa omavalitsuste liidule ja Lääne-Saare vallavalitsusele kirja mitme küsimusega.

Lisaks küsimustele seisab kirjas, et õiguskantsleril puudub teave, miks osas randades kehtestati 100 ja teistes randades 200 meetri laiune ehituskeeluvöönd. “Ehituskeeluvööndi laiust (miks just 100 m ja 200 m) ega ka laiuste erinevust sõltuvalt mereranna asukohast (saartel või mandril) ei ole looduskaitseseaduse eelnõu seletuskirjas selgitatud,” seisab kirjas. Nii ei olegi selge, millest säärane eristamine aastaid tagasi jõustunud seaduses tuleneb.

Küsimust arutati ka üleeilsel SOL-i juhatuse koosolekul ja otsustati, et teemat arutatakse edasi 28. oktoobril, mil toimub ehitusspetsialistide ümarlaud. “Kõigilt SOL-i liikmetelt oodatakse tagasisidet hiljemalt 3. novembriks ja ühise seisukoha võtab juhatus vastu 12. novembril toimuval juhatuse koosolekul Leisi vallas,” ütles SOL-i esimees Madis Kallas. Õiguskantsler ootab selgitusi 13. novembriks.

Ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit ei ole aga igal pool päris üheselt võetav, kuna mitmes vallas on see küsimus teatud moel lahendatud rannaalade osa-üldplaneeringuga. Pihtla vallavanem Jüri Saar selgitas, et Pihtla vallas võeti juba 2005. aastal vastu Pihtla valla rannikualade üldplaneering. Selle järgi on toonased n-ö kuumemad alad põhimõtteliselt samas seisus, mis mandri rannikualad. Näiteks on Kasti poolsaare elamualas, ranna lõuna- ja kaguosas, ehituskeeluvööndi laius 100 meetrit.

Saar märkis, et ka siis, kui üldiseks ehituskeeluvööndi laiuseks peaks saama 100 meetrit, mingit aktiivsemat ehitustegevust vähemalt Pihtla vallas ilmselt ei järgneks. Oma osa on selles loodusel, kuna Saaremaa lõunarannikul on maapind üldiselt madalam kui näiteks põhjarannikul. “Küllap tahab see arutamist saada, asi pole nii mustvalge, et just nii on õige ja teisiti on vale, palju sõltub loodusest,” lisas Saar, kelle sõnul väärib küsimus kindlasti arutamist. Konkreetset seisukohta vallal aga praegu veel pole.

Salme valla rannaalade osa-üldplaneeringu järgi on aga ehituskeeluvööndit vähendatud rannakülade paiknemise ajaloolistes asukohtades, laiendatud aga üleujutatavatel aladel kõrgvee piirini.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu märkis, et viimasel ajal ei ole vallavalitsuses ehituskeeluvööndi vähendamise menetlusega tegeletud. “Ehitustegevus nii aktiivne ka enam pole,” lisas ta. Seadusemuudatus puudutaks Salme vallas otseselt aga vaid mõningaid alasid, kuna potentsiaalselt üleujutatavatele aladele poleks nii või teisiti mõistlik ehitada.

Rohkem puudutab ehituskeeluvööndi teema põhjarannikut, kus maapind on kõrgem ja üleujutuse oht seega väiksem. Samas on näiteks ka Mustjala vallas, kus ehituskeeluvööndi vähendamise küsimus sagedamini päevakorral, Ninase poolsaare üldplaneeringus erisusi välja toodud Ninase ja Tagaranna külas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 962 korda, sh täna 1)