Riided hakkavad teatris elama

PROOVIS: Aarne Mägi taga laval on neli peategelast – Merilin Kirbits, Taavi Lepik, riidekapp ja Rauno Kaibiainen. IRINA MÄGI

PROOVIS: Aarne Mägi taga laval on neli peategelast – Merilin Kirbits, Taavi Lepik, riidekapp ja Rauno Kaibiainen.
IRINA MÄGI

Kuressaare linnateatris on alanud proovid riiust ja leppimisest kõneleva uue lastelavastuse “Rääkivad riided” lavale toomiseks.

 

Uus teatritükk on mõeldud kõigile alates viiendast eluaastast, kuid kindlasti ei ole tegemist n-ö traditsioonilise lastelavastusega. “Ma olen alati olnud seda meelt, et publikut ei tohi kunagi alahinnata,” kinnitas näidendi autor ja lavastaja Aarne Mägi. Seega peaksid “Rääkivate riiete” lugu mõistma ka viieaastased, kuid samas pakub see midagi ka vanematele lastele ja miks mitte täiskasvanutele. “Üritan lavastada nii, et näidend oleks mõistetav väga laiale sihtrühmale,” märkis Mägi ja lisas, et lavastus on protsess, mille tulemust kunagi päris ette ei tea. Nimelt on 12. novembril esietenduva lavastuse proovid alles algusjärgus.

Lavastuses mängivad Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud vabakutselised näitlejad Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen ja Taavi Lepik, kes on kõik varemgi Kuressaare linnateatri tükkides kaasa teinud. Mägi ütles, et Kirbitsa ja Kaibiaineni puhul ta juba teab, kuidas neid suunata, kuna on nendega ennegi koos töötanud, kuid Lepiku talenti ja võimeid ta alles avastab.

Aarne Mägi lisas, et ühelt poolt meeldib talle juhendada juba tuttavaid näitlejaid, kuid teisalt tekitavad uued näod temas heas mõttes pinget. “Tekib selline teine rütm, kui ei tea, milleks keegi võimeline on või millega ta üllatab,” sõnas Mägi. Näitlejad ise üksteise jaoks võõrad pole. Viljandi kultuuriakadeemias õppisid nad kõik samal kursusel ja on ennegi koos lavalaudu kulutanud.

Muusika autor on Laine Lehto ja kunstnik Annika Aedma. Mägi lausus, et ta mõtleb küll enda kirjutatud lood alati visuaalselt läbi, kuid usaldab lavakujunduse vallas Aedmat siiski rohkem. “Iga ala inimene tunneb oma tööd ja mul ei ole vaja sekkuda,” kinnitas ta, märkides, et on Aedmaga varemgi koostööd teinud. “Kui esimest korda Annika tööle kutsusin, siis tuli ta teistsuguse lahendusega, mis mulle ei sobinud ja mida ma ei tahtnud. Annika ütles, et minu variant on küll äge, aga ei toimi, sest muudab näitleja elu raskeks,” rääkis Mägi ja lisas, et kunstnikul oli toona igati õigus.

Aedma kujundatud on ka riidekapp, mis lavastuses väga tähtsat rolli mängib. “Näitlejad panevad kapi elama, ta on neljas tegelane laval,” selgitas Aarne Mägi. “See mõjub ägedalt, natuke õudselt, natuke naljakalt ja veidi mõtlemapanevalt.” Lisaks kapile ärkavad ellu ka riided kapis. Kapp koos seal rippuvate riietega ongi kuidagi seotud riiuga, mis laval arenema hakkab. Mägi sõnul on see justkui lugu võitlusest või siis sõjast ülekantud tähenduses.

Üks osatäitjatest Merilin Kirbits arvas, et sellest loost ei pruugigi üheselt aru saada. “Iga laps  või täiskasvanu võib selle loo oma peas kuidagi kokku panna,” selgitas ta.

Kirbits lisas, et mängimisel tuleb talle nüüd teatud moel appi kogemus, mille on andnud osalemine improteatri etendustes. Nii Kirbits kui ka Kaibiainen on nimelt improteatri Impeerium liikmed. See on teatrivorm, mis on Eestis alles tugevamalt kanda kinnitamas. Improteatri teeb eriliseks see, et etendused sünnivad publiku silme all ja teatud moel ka osalusel. Eelnevalt näitlejad mingisugust teksti pähe õppinud ei ole.

“Rääkivad riided” improteater küll ei ole, kuid mõningaid improteatri tunnuseid on sel siiski. Aarne Mägi selgitas, et tema jaoks on oluline see, et näitlejad täidaksid kindlat ülesannet laval. “Tekst tuleb järele,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 380 korda, sh täna 1)