Müüdid ja pooltõed pagulastest (29)

Info on ohtlik. Seda saab kõikjalt ja erinevatest allikatest, eriti praeguse, nn pagulasküsimuse puhul. On erinevaid viise, kust ja kuidas me teada saame, mis toimub. Ometi kipume omaks võtma seda informatsiooni, mis meile õige tundub. Mitte seda, mida me kindlalt teame õige olevat, vaid seda, mis meie seisukohta toetab.

Kuidas otsustada, kas meie seisukoht põhineb tõesel või vääral teabel? Lõppkokkuvõttes ei saagi. Me kas usaldame või ei usalda kanaleid, kust me oma informatsiooni saame.

Toon välja mõningad müüdid ja pooltõed, mis on internetis levima hakanud.

Pagulaslaev

Pagulaslaeva pilti on kasutatud erinevate “mütside” all: kord on see Aafrika rannikul praeguste pagulaste vedaja, teinekord jälle mustvalgena 2. maailmasõja aegu Euroopa pagulaste vedamiseks Aafrikasse. Tegelikult ei vasta kumbki väide tõele. Laeva nimi on Vlora ja 8. augustil 1991 maabus see Itaalias Bari sadamas. Laeval oli tuhandeid immigrante Albaaniast, kes olid põgenenud riigist kommunistliku režiimi lagunemisele järgnenud segaduse tõttu. Samast laevast on levinud teisigi pilte, mida eksitavalt presenteeritakse praegu toimuva pähe.

Rootsi vägistamisstatistika

Läbi kirja ja keele on korrutatud, et Rootsis toimuv “vägistamisepideemia” on ületanud igasugused piirid. Tegemist on statistika tõlgendamis- ja lugemisoskusega.

Allikas, kust kõnealune statistika pärineb, on UNODC (ÜRO uimastite ja kuritegevuse osakond), mis ise soovitab oma statistikat mitte kasutada riikidevahelises võrdluses, kuna riikidel on erinevad õiguslikud definitsioonid ja viisid kuritegevusest teadaandmiseks.

Niisamuti on ka Rootsiga. Rootsi politsei arvestab iga vägistamisjuhtumit eraldiseisva kuriteona: iga grupivägistamistes osalenud vägistaja puhul läheb tema tegu kirja eraldi juhtumina. Seega kajastub üks grupivägistamine statistikas juba näiteks viiekordselt.

Samuti tuleb arvesse võtta seda, et 2005. aastal toimus seadusandluses muudatus, mis laiendas vägistamise definitsiooni piire. Kui Jaak Madisoni naisteahistamist Tallinki laeval oleks käsitletud vastavalt Rootsi seadusandlusele, oleks ka talle võimalik vägistamissüüdistus esitada.

Pagulastega tulevad kaasa IS’i võitlejad

Juunis hakkasid levima kuuldused, et IS (Islamiriik) saadab Euroopasse suurel hulgal oma võitlejaid. Õhtuleht kirjutas: “Islami äärmusrühmitus ISIS ähvardab Euroopasse “psühholoogilise relvana” saata 500 000 immigranti.” Täpsustatud pole muidugi, kuidas ja kust need pool miljonit tulevad. Kas need on praegused IS’i võitlejad? Nende elavjõuks on erinevate allikate väitel 53 000 – 260 000. Seega jääb pool võimalikust laienemisplaanist puudu. Kuigi tõenäoliselt on olemasolev inimhulk neil praegu juba muude tegevustega niigi hõivatud.

Juunis, kui antud artikkel avalikustati, oli ainsaks pagulaste liikumiskoridoriks Liibüa. Seega oleks ka see ülevõtt toimunud läbi Liibüa, kus foreignpolicy.com väitel on üks kuni kolm tuhat võitlejat.

Saksamaale on IS-i võitlejad pagulaste seas juba jõudnud.

Septembris hakkas levima pilt Saksamaalt, mis otsekui tõestanuks, et ISIS üritab pagulaste nime all ühiskonda imbuda. See pilt pärineb aga 2012. aastast ühelt Bonnis toimunud meeleavalduselt, kus omavahel tõuklesid paremäärmuslased ja salafistid. Muuseas, pildil oleva lipu ajalugu ulatub palju kaugemale  kui selle kasutamine terroristlikus organisatsioonis. Viimane on lipu lihtsalt üle võtnud. See lipp lehvis Bonnis aastakese juba enne seda, kui IS kerkis ISIL-i nime all esile Süüria kodusõjas.

Saksamaal tõstetakse inimesi kodudest välja

Õhtuleht kirjutab 2. oktoobril: “Lõuna-Saksamaal Prantsusmaa piiri lähedal asuvas väikelinnas Eschbachis sunnib omavalitsus Gabrielle Kellerit vabastama korterit, kus naine on elanud 23 aastat. Korter kuulub kohalikule omavalitsusele, kust toodi vabastamise põhjuseks vajadus majutada sinna pagulased.”

Tegu on pooltõega, mis vajab täpsustamist. Nimelt andis omavalitsus Gabrielle Kellerile kasutada 78-ruutmeetrise korteri 23 aastat tagasi. Nüüd aga, kuna omavalitsusel on vaja pagulased kuhugi majutada, pakuti Kellerile praeguse elukoha asemele 30 meetri kaugusel asuvat väiksemat korterit, et seni Kellerile üüritud korterisse mahutada kuni kuus inimest või suur pere.

Praegune korter renditi Kellerile, kuna tal oli vaja üles kasvatada kaks tütart. Omavalitsuse hinnangul pole tal enam nii suurt korterit vaja. Lisaks sellele – nagu on välja toodud ka Õhtulehe artiklis – pole Kellerit veel välja tõstetud, vaid selle otsustab kohus.

Araabia riigid pole sõjapõgenikke vastu võtnud

Levinud on väljaütlemised, et miks ei võta jõukad Araabia riigid pagulasi vastu. Definitsiooni poolest on need väljaütlemised tõesed. Kuigi mitte sisuliselt. Al- Jazeera kirjutab, et Saudi Araabia on 2011. aastast tänaseni vastu võtnud 2,5 miljonit sõjapõgenikku. Põhjus, miks Pärsia lahe riigid pagulasi vastu ei võta, vaid annavad selle asemel põgenikele elamisloa, seisneb ÜRO sõjapõgenike konventsioonis. Bahrein, Saudi Araabia, Kuveit ega Katar pole sellele alla kirjutanud, küll aga on nad vastu võtnud sõjapõgenikke, pakkudes neile elamisluba oma riigis.

Eesti kultuur hääbub

Üks enam väljendatud muredest on see, et meie kultuur hävib. Müütidel on üldiselt loogikapõhi all, sellel väitel mitte. Tegemist on hirmuga.

Rääkides pagulastest, siis oletame, et neid tuleb Eestisse tuhat, mis moodustab siinsest rahvastikust alla protsendi. Ligikaudu sama palju elanikke on Püssi linnas. Kui palju me tunneme, et nende igapäevane tegevus mõjutab meie kultuuri ja elu? Kui palju me üldse märkame Püssi elanikke? Arvestades, et Eestis pagulasvaidlus on kestnud pool aastat, oleks sama suure tähelepanu osaks saanud Püssi puhul meie kõigi poolt juba ammu midagi head välja mõeldud.

Ent kultuurist ja keelest. 1712. aastaks oli Põhjasõja ja katku tulemusena meie riigi territooriumile jäänud 150 000-170 000 eestlast. Rahvusriiki ei eksisteerinud, ükski seadus ei kaitsnud eesti keelt ja kultuuri. Ometi on see pärand jõudnud tänasesse päeva ka sellisest raskusest hoolimata. Identiteet ei kao sõrmenipsu tulemusena. Märgates tänavapildis mustanahalist või moslemit, ei kaota teda ümbritsevad eestlased võluväel oma keeleoskust ega usku. Või selle puudumist.

Joosep Tiks, Saarlasest üliõpilane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 884 korda, sh täna 1)