Uus aasta toob uued tuuled sotsiaalvaldkonnas (1)

MUUTUSED TULEVAD: Tulevast aastast pakub sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet, tööalast rehabilitatsiooni aga töötukassa. Fotol istuvad Jüri Heinlaid ja Saaremaa puuetega inimeste koja juht Veronika Allas Ajamaja fuajees. Samas majas asub ka töötukassa.  TÕNU VELDRE

MUUTUSED TULEVAD: Tulevast aastast pakub sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet, tööalast rehabilitatsiooni aga töötukassa. Fotol istuvad Jüri Heinlaid ja Saaremaa puuetega inimeste koja juht Veronika Allas Ajamaja fuajees. Samas majas asub ka töötukassa.
TÕNU VELDRE

Uus aasta toob kaasa suured muudatused nii rehabilitatsiooniteenuse kui ka sotsiaalsete abivahendite teenuse korralduses.

 

Uuest aastast muutub seoses töövõimereformiga rehabilitatsiooniteenuse korraldus. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) nõuniku Janeli Sinisalu sõnul on muudatused päris suured ja puudutavad eelkõige 16-aastaseid ja vanemaid inimesi.

Tulevast aastast pakub sotsiaalset rehabilitatsiooni SKA, tööalast rehabilitatsiooni aga töötukassa.

Töötukassa pakutava töö­alase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ja pakkuda võimalust tööturul paremini hakkama saada. Sellist rehabilitatsiooni saavad tööealised inimesed, kel on puue ja/või tuvastatud osaline töövõime ning kes töötavad, õpivad või on töötuna arvel.

Juhtumikorraldaja juurde hindamisele

“SKA pakutav rehabilitatsiooniteenus toetab inimest puudega kohanemisel, uute oskuste omandamisel, psühholoogilise tasakaalu saavutamisel ja sobiva abivahendi valikul,” loetles Sinisalu. “Eesmärk on see, et inimene oleks oma igapäevaelus võimalikult iseseisev ja saaks ühiskonna elus osaleda.”

“Suur muutus on see, et kui praegu on igal puudega inimesel automaatselt õigus saada rehabilitatsiooniteenust, siis uuest aastast see olukord muutub,” tõdes Sinisalu. “Kui on puue, siis automaatset kindlustatust enam ei ole, vaid peab hakkama tuvastama rehabilitatsiooniteenuse vajadust.”

Sinisalu sõnul on teenuse vajadust tarvis tuvastada seetõttu, et teenust saaksid need, kel seda tõesti tarvis on. “Praegu satub sekka väga palju inimesi, kes rehabilitatsiooniteenust tegelikult ei vaja, vaid vajavad hoopis taastusravi,” tähendas Sinisalu.

Rehabilitatsiooniteenuse vajadust hakkavad uuest aastast tuvastama SKA piirkondlikud juhtumikorraldajad ning hindamise peavad läbima 16-aastased ja vanemad inimesed. Hindamist ei pea aga läbima inimesed, kel on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, alla 16-aastased isikud ja alaealiste komisjoni otsusel teenusele suunatud alla 18-aastased isikud. “Inimesed, kel on rehabilitatsiooniplaan lõppenud või seda ei ole, peavad tulema meie juhtumikorraldaja juurde hindamisele,” märkis Sinisalu. “Inimene ise ei pea juhtumikorraldajat, kelle juurde ta minema peab, otsima hakkama, vaid ta esitab meile taotluse. Meie juhtumikorraldaja võtab temaga ise ühendust ning lepib kokku hindamise aja ja koha.”

Uuest aastast muutub põhjalikult ka sotsiaalsete abivahendite teenuse korraldus. “Teenus muutub kättesaadavamaks ning asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks,” kinnitas Astangu keskkonnakohanduste ja abivahendite teabekeskuse juhataja Tiina Kalevik.

Kui seni korraldasid abivahendite teenust maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, siis tuleva aasta jaanuarist tegeleb sellega riigi sotsiaalkindlustus­amet. “Seega tuleb edaspidi isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda just nimelt SKA klienditeenindusse,” selgitas Kalevik.

Teenuse liikumisega sotsiaalkindlustusameti haldusalasse ei jagune abivahendite eelarve uuest aastast enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. “Seega kaob abivahendi taotlejal vajadus teha sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes – ta saab valida talle sobivaima variandi, mis Eestis saada,” lausus Kalevik.

1. jaanuarist täieneb ja saab uue formaadi abivahendite loet­elu. Selles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga, ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab.

Osa abivahendite puhul tekib nii teenuse osutajal kui ka abivahendi kasutajal abivahendi regulaarse hooldamise kohustus.

Abivahendi taotlus­protsess lüheneb

Uue mõistena tulevad abivahendite loetelu puhul käiku aktiivsusgrupid. “Ratastooli, alajäsemete proteesi ja kuuldeaparaati välja kirjutades hindab arst või rehabilitatsiooniasutus seda, mis tingimustes ja kui aktiivselt abivahendit edaspidi kasutatakse,” rääkis Kalevik. “Vastavalt sellele määratakse abivahendi aktiivsusgrupp.”

Uue korra kohaselt ei toimu enam seniseid nn kallite abivahendite komisjone. Kui arst või rehabilitatsiooniasutus on abivahendi välja kirjutanud, pöördub inimene abivahendi soetamiseks otse ettevõttesse. Küll on aga nüüdsest igale abivahendile kehtestatud piirhind, mille ulatuses riik selle kinni maksab.

“Kui varasema komisjonide süsteemi puhul võis abivahendi taotlusprotsess kesta ka mitmeid kuid, siis nüüd peaks kindlasti hakkama saama ühe kuuga,” märkis Kalevik.

Üleminekuperioodil jääb kehtima paberil arstitõend. Edaspidi on kavas võtta kasutusele ID-kaart ja digitaliseerida tõendite väljastamine, et abivahendeid saaks välja kirjutada ja soetada sarnaselt ravimite digiretseptisüsteemiga.

Tiina Kalevik soovitab üksikasjalikuma teabe saamiseks hoida silm peal nii sotsiaalkindlustusameti kui ka sotsiaalministeeriumi kodulehel. Abivahenditealase konsultatsiooni või koolituse saamiseks võib aga pöörduda Astangu keskusse, kus on vastav tasuta nõustamisteenus.

Möödunud neljapäeval Saare maavalitsuses toimunud infopäeval tutvustasid SKA ja Astangu keskuse esindajad kavandatavaid muudatusi omavalitsuste sotsiaaltöötajatele.

Lääne-Saare vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Ervin Raudsik ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Liina Kohu arvasid, et uut teavet, millega end kurssi viia, on palju.

“Eks inimestel võta uuega harjumine aega, aga praegu näib, et asjaajamine inimeste jaoks keerulisemaks ei muutu,” lausus Liina Kohu. “Pigem läheb see natuke kergemaks,” leidis Ervin Raudsik.

Kohu tõdes, et kuna asjaajamine muutub arvutipõhiseks, võib see eakate inimeste jaoks siiski keeruline olla. “Erinevalt praegu kehtivast korrast jääb sotsiaaltöötajale nõuandja roll soovitada, kuhu inimene peaks pöörduma, kas töötukassasse või SKA-sse,” märkis Raudsik.


Ratastooli saamiseks kulub kuid

Puuetega inimestele tööd pakkuva ettevõtja Jüri Heinlaidi hinnangul on ratastooli saamiseks vajaliku protsessi läbimine praegu väga pikk ja vaevaline. “Selleks kulub ikka kuid,” tõdes Heinlaid.

Tema sõnul on suur probleem ka siis, kui ratastool peaks äkki katki minema. “Kui see järsku otsa saab ja seda enam parandada ei anna, on asi halb,” lausus Heinlaid. “Siis tuleb kuskilt täishinnaga uus ratastool osta või uurida, kas äkki keegi kuskil müüb odavamalt.”

Heinlaidi sõnul tuleks praegust korraldust muuta nii, et katki läinud ratastooli asemele saaks samadel, soodustingimustel kohe uue osta. “Mitte ei peaks järgmist ratastooli viis või seitse aastat ootama,” ütles ettevõtja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 114 korda, sh täna 1)