Rõhk toimetulekul ja julgeolekul (2)

Perfektset riigieelarvet pole olemas. Täiuslik pole ka järgmise aasta oma. Igal perioodil on aga oma prioriteedid ja selge on, et 2016. aasta eelarve läbivad jooned on inimene ja tema heaolu ning riigi julgeolek. Heaolu ja julgeolek on omavahel väga tugevalt seotud. Mida turvalisemalt, ka majanduslikus mõttes, inimesed end tunnevad, seda kindlamatel jalgadel meie riik püsib. Inimesed, kel on turvatunne ja väärikas sissetulek, ei hääleta jalgadega ega lahku välismaale parematele marjamaadele.

Heaolu eelarve

Lastetoetuste väga pikalt külmutatud jää on hakanud sulama – 11 aastat muutumatuna püsinud lastetoetus tõusis 2015. aastal lõpuks 19 eurolt 45 euroni ning tõus jätkub. 2016. aasta jaanuarist kerkib pere esimese ja teise lapse toetus 50 euroni – enne märtsivalimisi ukselt uksele käies mõistsin, kui oluline on see väga paljude meie saare perede jaoks. Ka on juba seadustatud, et 2017. aasta juulist hakkab riik maksma 200 euro suurust lasterikka pere toetust kolme- ja enamalapselistele peredele. Laste arvelt koonerdada ei tohi. Majandusraskustes perede ja eriti lastega perede võimalusi suurendab uuel aastal toimetulekupiiri tõus tänaselt 90 eurolt 130 euroni kuus.

Palgasaajaile toob leevendust tulumaksuvaba miinimumi tõus 154 eurolt 170 euroni. Eelarve suurendab ka meie tublide õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi nelja protsendi võrra, samuti tõuseb sotsiaalhoolekande töötajate töötasu.

Positiivne on ka see, et pensionitõus tuleb suurimas mahus, mida riigi tulud võimaldavad. Aprillis kasvab keskmine vanaduspension 375 eurolt 396 euroni kuus. Ravikindlustuse eelarve kosub järgmisel aastal 51,8 miljoni euro võrra.

Ka põllumajandussektori päästmiseks on tehtud olulisi samme, millel on oma roll sotside eestvedamisel suvel toimunud koalitsioonileppe täiendamisel. Nüüdseks on valitsus otsustanud eraldada 7,6 miljonit eurot keerukas seisus piimatootjatele ja seakasvatajaile, mis lisanduvad neile 7,56 miljonile eurole, mis Eesti saab erakorraliselt Euroopa Liidust. Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde loodav mehhanism, mille kaudu on võimalik põllumeestele paindlikult ja soodustingimustel laenu anda, peaks raskel ajal samuti abiks olema. Loodan, et põllumeeste jaoks kujuneb 2016. aasta tänavusest palju paremaks.

Venemaa agressioon Ukrainas tõi paljud lääneriigid maa peale tagasi. Mõisteti, et konventsionaalsed ohud pole Euroopast kuhugi kadunud ning neile tuleb adekvaatselt reageerida. Nii ka Eestis. Täna ei kahtle peaaegu keegi vajaduses kaitsekulutusi stabiilselt kasvatada.

Kaitseministrina võin kinnitada, et uus kaitse-eelarve summas 449 miljonit eurot (mis moodustab 2,07% SKP-st) tagab Eesti kaitsevõime jõulise arengu. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras on see eriti vajalik. Stabiilne eelarve on sõjalise riigikaitse planeerimisel ja arendamisel väga oluline, sest erinevate, väga nüüdisaegsete võimete loomine on pikk ja keeruline protsess. Kaitse-eelarve kasvab 2016. aastal 37 miljoni euro võrra ehk üheksa protsenti. Riigikaitse rõhuasetus on kvalitatiivsel hüppel ehk uute relvasüsteemide hangetel ja liitlassuhete hoidmisel.

Suurim investeering uude relvasüsteemi on jalaväe lahingumasinate CV90 hange. Nende tugeva soomuskaitsega ja hästi relvastatud masinate ostmiseks on eraldatud üle 25,2 miljoni euro. Kokku eraldame neile aastate lõikes üle 120 miljoni euro. Esimesed Hollandilt hangitavad jalaväe lahingumasinad jõuavad scoutspataljoni käsutusse järgmisel aastal. Uutest relvasüsteemidest tasub veel välja tuua USA päritolu Javelini kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemide hanget – need lisavad kaitseväele märkimisväärsel määral uut tulejõudu.

Peame rõhku panema ka kaitseväe taristu arendamisele, et parandada nii ajateenijate kui ka kaitseväelaste teenistuskeskkonda. Kokku investeeritakse uude taristusse (Tapa kasarmud, hooldushallid jalaväe lahingmasinatele, Miinisadama taristu parandamine, õhuväe juhtimiskeskuse rajamise alustamine jne) 51,6 miljoni eurot.

Kindlasti mäletate veel eelmisel aastal toimunud kaitseliidu suurõppust Orkaan 2014, millest võttis osa 670 kaitseliitlast koos paarisaja sõidukiga. Tänu Kaitseliidu aktiivsele tegutsemisele suudame näidata ka väljapoole oma kaitsevõimekust ja kaitsetahet. Kaitseliidu tegevuse toetamist peame jätkuvalt oluliseks, mis kajastub ka selle eelarve 3,34-protsendilises kasvus.

Eesti kui NATO liige

Kaitsekulude kahe protsendi tasemel hoidmisega näitab Eesti, et oleme pühendunud ühise julgeoleku tagamisele ja austame võetud kohustusi. Oleme siin liitlastele eeskujuks, mistõttu võetakse meie häält ka rohkem kuulda. Kohtusin möödunud neljapäeval Briti kaitseministri Falloniga, kes teatas, et ka britid panustavad järgmisest aastast meie julgeoleku tugevdamisse maaväe kompanii saatmisega Eestisse. See on meie jaoks väga suur asi.

Järgmisel aastal toimub NATO Varssavi tippkohtumine, kus arutatakse muu hulgas Eestit puudutavate täiendavate heidutusmeetmete rakendamist. On tähtis, et NATO jätkaks meie piirkonnas heidutushoiaku tugevdamist, mis väljendub püsivates väeüksustes, eelpositsioneeritud varustuses ja ühisõppustes. Varssavis pannakse paika, kuidas NATO jätkab kohandumist uue julgeolekuolukorraga. Viimaste Lähis-Ida sündmuste valguses on meie diplomaatial üks väga oluline väljakutse – mitte lasta tekkida olukorral, kus Ukraina ja siinse regiooni teemad mattuvad muude keeruliste probleemide alla. Töötan kaitseministrina selle nimel, et meie regioon oleks jätkuvalt NATO liitlaste prioriteet.

Inimeste heaolu ja julgeolek on mulle lähedased märksõnad ja mul on hea meel, et eelarves on need hästi kajastatud. Uusaastasoovideks on küll veel vara, aga loodan, et 2016. aasta möödub meie saare inimeste jaoks heaolu ja turvalisuse tähe all.

Hannes Hanso, kaitseminister, SDE

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 364 korda, sh täna 1)