Pagulaskriis Saksamaal: Kinnisvara ülevõtmine kui ajutine abinõu

PRAEGU VEEL LAHKE: Pildil lubab heatahtlik Müncheni politseinik pagulaste lapsel oma vormimütsi proovida. Sotsioloogid hoiatavad aga, et kui rändekriisile lahendust ei leita, võib kvantiteet peagi kaasa tuua kvalitatiivse pöörde ja sakslaste meelsuses toimub järsk muutus. Esimesi tundemärke võib juba täheldada. Ibtimes.co.uk

PRAEGU VEEL LAHKE: Pildil lubab heatahtlik Müncheni politseinik pagulaste lapsel oma vormimütsi proovida. Sotsioloogid hoiatavad aga, et kui rändekriisile lahendust ei leita, võib kvantiteet peagi kaasa tuua kvalitatiivse pöörde ja sakslaste meelsuses toimub järsk muutus. Esimesi tundemärke võib juba täheldada.
Ibtimes.co.uk

Pagulaste vool Saksamaale ei näi kahanevat, kuid nende majutamine on muutunud üha problemaatilisemaks, sest talv läheneb. Miks ikkagi on Saksa võimud kavandanud tühjalt seisva kinnisvara ajutiselt võõrandada?

Saksamaa suuruselt teise linna Hamburgi saabub iga päev umbes 400–500 pagulast. Nende esialgseks majutamiseks on linnavõimud omanikke kohustanud tühjalt seisvad laod, kaubanduspinnad ja muu kommertsliku kinnisvara sunniviisiliselt rendile andma. Kohustus laieneb ka tühjalt seisvatele maaüksustele.

Vaid kommertsvara

Vastava seaduse võttis liidumaa staatust omava Hamburgi linna parlament vastu 1. oktoobril. Kuna pagulaste sissevool ei näita kahanemise märke ja talv on ukse ees, on Hamburgi linnahärrade eeskuju järgimas ka mõned teised Saksamaa liidumaad – näiteks naabruses asuv Bremen.

Tõsi, Hamburgi parlamendis vastu võetud seaduse kehtivusaeg on piiratud ja see lõpeb 2017. aasta märtsis. Seadus kiideti heaks Saksa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse (SPD), roheliste erakonda Bündnis90 / Die Grünen ja Vasakparteisse (Die Linke) kuuluvate saadikute häältega.

Seadus ei laiene erakorteritele, see puudutab ainult tühjalt seisvat kommertslikul eesmärgil kasutatavat kinnisvara. Sealjuures on linnavõimud toonitanud, et kõne all on vaid suured ruumid, kuhu on vajadusel võimalik majutada suur hulk inimesi. Sunniviisiliselt lubab seadus pagulasi majutada vaid siis, kui enne pole omanikuga suudetud kokkuleppele jõuda. Kui kinnisvara kuulub sunniviisil ülevõtmisele, makstakse selle omanikule renti kõnealuse regiooni keskmiste turuhindade alusel.

Järelikult ei käi jutt varanduse konfiskeerimisest selle sõna otseses tähenduses. Sellest hoolimata on seadust teravalt kritiseerinud opositsioonis olev Vaba Demokraatlik Partei (FDP). Selle Hamburgi osakonna juht Katja Suding toonitas telejaama Deutsche Welle (DW) uudistesaates, et Hamburgi liidumaa parlament on ilmselgelt ületanud nn punase joone. Ta ütles: “See on lubamatu kallaletung meie fundamentaalsetele õigustele, st eraomandi puutumatusele.”

Täismahus lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 423 korda, sh täna 1)