Mu elu televisioonis – televisioon mu elus (1)

MITMEKÜLGNE KUNSTNIK: Saima Priks personaalnäituse avamisel Tallinna kunstihoone salongis 1988. aasta jaanuaris. ERAKOGU

MITMEKÜLGNE KUNSTNIK: Saima Priks personaalnäituse avamisel Tallinna kunstihoone salongis 1988. aasta jaanuaris.
ERAKOGU

Televisioon on imeline, seletamatu ja ligitõmbav maailm. Raske öelda, kummal pool helesinist ekraani maailm erilisem on. ETV hiljutise suure juubeli puhul on paslik üle vaadata ja meelde tuletada neid saarlasid või Saaremaaga seotud inimesi, kes on aegade jooksul oma elu telemajaga sidunud. Olgu nad tuntud ekraaninäod või toimekad kaadritagused jõud. Mida nad ise arvavad televisioonist oma elus?

ILMAR RAAG: Televisioon on olnud nii suur asi, et seda pole võimalik mu enese jaoks sõnadesse panna. See oli missioon ja haigus üheaegselt.

Vaid kõige esimesel käigul televisiooni, 1985. aastal telesarja “Turniir” raames tundus kõik kuidagi uhke – kui näed elusast peast Kalmer Tennosaart… Ent minu päriselt sinna tööleminek langes aega, mil ETV oli majanduslikus miinuses. Räägiti sulgemisestki.

Tuletame meelde, kui ETV näitas reklaami ja samal ajal olid erameediale kuuluvad ajalehed täis kriitilisi artikleid iga eksimuse kohta. Lisaks esinesid mitmed toonased Reformierakonna ideoloogid vihjetega, kas turumajanduse tingimustes ei võiks erakanalid teha ETV tööd.

 

LY PULK: Olin ETV-s mitmel perioodil, lühikest aega ülikooli kõrvalt režissööri abina Eesti Telefilmis aastal 1971. Meelde on jäänud isiksused – Vladimir Karasjov ja Rein Maran, noor Mark Soosaar ja Sulev Nõmmik. 1976. aastal tulin assistendiks Mati Põldrele, kes alustas tööd muusikalise dokumentaalfilmiga “Igavesti Teie” Raimond Valgrest. See oli põnev.

Aasta pärast avanes mul ja Kristjan Svirgsdenil, seda tänu Põldre toetusele, võimalus teha iseseisvalt film laulupedagoog Linda Saulist. Väga erutav aeg oli – kohtumised Sauli perega ja Sauli õpilastega, proovisin ise filmi monteerida, veetsin õhtuid telemajas montaažis katsetades.

 

SAIMA PRIKS: Töötasin üle 10 aasta ETV-s kunstnik-lavastajana. Alustasin 3. kursuse tudengina kunstiinstituudi (toonase ERKI) rektori loal. ETV-s oli mu kohustus tegeleda saadete stuudiokujunduste ja diktorite ja saatejuhtide riietusega.

Olen olnud Urmas Oti kostüümikunstnik, kujundanud Soome-Eesti ühissaadete esinejate ja saatejuhtide riietust, ETV üks märk on minu kavandatud, kujundasin “Viitevisiooni” märgi ja saatesarja “Telekool” märgi. Tegin ETV päeva alguse ja vahetiitreid, raadio- ja telemaja pühadeaegseid väliskujundusi lisaks põhitööle, saadete stuudiokujundusele. Teletöö köitis mind just oma tolleaegse vabameelsuse, erilise loomingulise aura ja värvikate persoonidega lävimise pärast – põnev oli.

 

AARE LAINE: Sellest saab mööda 30 aastat, kui Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetanud Toivo Köster otsustas televisioonis kätt proovida. ETV noortestuudio oli välja kuulutanud konkursi režissööri ametikohale. Toivol oli vaja konkureeriva saate stsenaristi ja saatejuhti. Saadet juhtima kutsus ta mind.

Koolivend ja sõber, kalalaevadel ookeaniavarusi kündnud ja tollal tuukrina tegutsev Jüri Kolk oli nõus kaamera ees rääkima. Peagi sõitsid toimetaja Urve Uussaar (hilisem Tiidus) ja kaameramees Kalju Reintam Saaremaale. Jüri viis meid jahiga merele ja Kesknõmme kalakasvandusse. Seal ta tuukriülikonnas ja vee alt kaamera ette ilmus.

Täispikk artikkel ilmus laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 662 korda, sh täna 1)