Kiirabi väljasõidul

KIIRABITÖÖTAJAD (vasakult) Marika Rahu, Lauri Jalak ja Kaido Pukk on vajadusel valmis kohe startima. RAUL VINNI

KIIRABITÖÖTAJAD (vasakult) Marika Rahu, Lauri Jalak ja Kaido Pukk on vajadusel valmis kohe startima.
RAUL VINNI

“Ja siis ma istun siia ja vaatan talle silma,” naerab Orissaare kiirabibrigaadis töötav erakorralise meditsiini õde Marika Rahu. Jutt käib kiirabiautos oleva raami kõrval asuvast toolist. Kuid ilma naljata, väga paljudel inimestel on olnud just kiirabiõe silmad “koht”, kust leida hingepidet ja vastust küsimusele: “Mis nüüd saab?” Sest ta sõltub kiirabist.

 

Kuressaare Haigla SA kiirabi juhataja Lauri Jalak ütleb, et täna on minek Orissaarde. Lisaks Kuressaare kahele brigaadile on haiglal sealgi üks kiirabibrigaad. Vahel vaja nemadki üle vaadata. Linnas käivad Orissaare omad pea iga päev. Patsiendid tuuakse ju saare ainsasse haigemajja.

Lauri Jalak töötab lisaks juhiametile ka kiirabitehnik-autojuhina. Spordis öeldakse selle kohta mängiv treener. Enne Saaremaale tulekut töötas ta Tallinnas kiirabis ja tunnistab, et Saaremaal on elu veidi rahulikum küll. Tööd jagub, kuid vähem, ja tänapäevase moodsa elu pahupoolt näeb ka harvem. Näiteks üledoosi saanud narkomaanid olid Tallinnas igapäevased. Saaremaal ei tulegi talle kohe seesugust juhtumit meelde. Lauri on parameediku tööd teinud ka missioonidel. Afganistanis. Ise ütleb ta naerdes, et see oli nagu soomustatud kiirabi.

Saaremaal on tema juhtimise all 42 Saaremaa kiirabitöötajat, kes töötavad vahetustega kolmes kolmeliikmelises brigaadis. Aastas on kokku 5000 väljakutset ehk 14 väljakutset päevas. Suvel on tööd muidugi rohkem.

Orissaarel on teenindada Valjala, Leisi, Laimjala, Pöide, Muhu ja Orissaare vald. Linna brigaadidel Kuressaare ja ülejäänud vallad.

“Näed, Orissaare lähebki,” ütleb Lauri keset Saaremaad linna poole sõitvat valget kiirabimasinat nähes. “Keegi viiakse linna.”

TEOORIA

Lehemehele jagatakse Orissaare teekonnal kiireid selgitusi kiirabi tööpõhimõtetest. Esiteks tulevad väljakutsed tähtsuse järjekorras. Delta kutse on kõige tähtsam ja Alfa kutse on kõige kergem. Delta ja Alfa vahele jäävad Charlie ja Bravo. “Näiteks surma konstateerimine,” toob Lauri Jalak näite Alfast. Ja kui siis näiteks tuleb teade uppumisest või mõnest muust eluohtlikust seisundist ehk Delta väljakutse ning vikatimehe tegude tunnistajad on kõige lähemal, on kohe minek. Mujal on vaja elu päästa. Surm ja surnu ei kao kuskile.

Teiseks on nii, et kiirabi ei ole teps mitte liikuv haigla, kus on ilmatuma uhked ja targad laborid ja masinad peal. Kiirabi meedikud ei ütle kohe ülitäpselt, mis inimesel viga on. Paljutki tuleb otsustada sõna otseses mõttes otsavaatamise ja kuulamise alusel. Mille juurest jõutakse kolmanda asja – kogemuseni. “Võib olla väga tubli ja kooli cum laude lõpetanud noor, kuid tööaastad annavad selle vajaliku kogemuse,” selgitab Lauri, mis kiirabitöös palju maksab.

“Kiirabi väljasõidul”. Selline silt on Orissaare kiirabi kodu uksel. Lauri Jalak on siiski palunud hommikul vahetuse lõpetanud Kadri Saarikul ja Kristel Nuudil lehemehega rääkima jääda. Tööst. Et naistel jutt libedamalt läheks, toob ta poest tordigi. Südamekujulise. Oli oma sõnul kaalunud, kas ümmargune või süda. Aga jutt peab ikka südamest tulema, arvab ta.

Ja jutt tuleb südamest. Vahel naeru saatel ja vahel pikemaid kandvaid pause pidades. Kohati suisa läbisegi. Nii et ei saagi aru, kes nüüd täpselt parasjagu räägib. Aga on sel vahet?

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 491 korda, sh täna 1)