1. Kuidas Saare maakonnas valdade ühendamisel vältida sarnast olukorda nagu tekkis Hiiu vallas, kus rahvas polnud rahul ühendatud valla vallavanemaga, kes lõpuks ametist tagandati?
2. Mida arvate osavaldade loomisest? Või piisab teeninduspunktidest, nagu praegu Kärlal ja Lümandas?
Taavi Kurisoo, ühinemisnõunik:
1. Hiiu valla vallavanemale heideti ette autoritaarset juhtimisstiili, ning seda, et valitud vallavanem proovib valda juhtida autoritaarselt, ei saa välistada väikese ega suure valla puhul. Seega tundub, et rakendus Robert Michelsi 1911. aastal sõnastatud raudse oligarhia seadus. Seda kohandades võime öelda, et kui üht organisatsiooni juhib pikka aega üks juht, siis tekib tal oma teadmiste ja kogemuste pagasi tõttu arusaam ja enesekindlus, et tema valdab kõige rohkem informatsiooni ja suudab seeläbi teha ka parimaid otsuseid. Seetõttu ei nähta põhjust oma otsuseid teiste osapoolte, näiteks volikoguga, piisavalt läbi arutada.
Eraettevõtluses sellest ehk probleeme ei teki, kuid kohalikus omavalitsuses võib tekkida, eriti kui tegemist ei ole üheselt mõistetavate otsustega. Parim viis demokraatia tingimustes autoritaarsuse vältimiseks on valida volikokku aktiivsed ja julged esindajad ning ise julgelt oma arvamust väljendada ja õiguste eest seista. Nagu öeldakse: kärbeste ja poliitikute ühine joon on see, et mõlemaid tapetakse ajalehega. Samas tõestab Hiiu valla näide, et esindusdemokraatias ei delegeeri rahvas valimistega neljaks aastaks kogu otsustusõigust, vaid et inimeste soovidega tuleb kogu aeg arvestada.
2. Lääne-Saare vald on veel piisavalt väike selleks, et kopeerida väikese omavalitsuse tsentraliseeritud mudelit. Saaremaa omavalitsuste ühinemise korral tekiks territoriaalselt oluliselt suurem omavalitsus, mida keskelt pisiasjadeni hallata ei ole mõttekas.
Osavald on oma olemuselt territoriaalne haldusüksus, mille ülesanne on igapäevateenuste osutamine (esmane sotsiaaltöö ja -hoolekanne, erinevad nõustamised, kogukonna arendamine, haljastuse, teede, tänavate korrashoid, toetuste määramine jne) kohapeal. Seega jäetaks osavaldade loomisega otseselt kohalikku elu puudutavate küsimustega tegelemine kohapeale koos vajaliku otsustusõiguse ja eelarvega. Omavalitsuste ühinemisel osavaldade mudeli alusel jääksid teenused, mida on mõistlikum kohapeal hallata, seega osavaldade pädevusse. Sellised ülesanded aga nagu strateegiline koordineerimine, järelevalve, ülevallalised teenused, hallatavate asutuste töö koordineerimine ning arendus- ja tugifunktsioonid jääksid valla n-ö keskvalitsuse ülesandeks.
Andres Tinno, Lääne-Saare vallavanem:
1. Pean tunnistama ausalt, et olen seda uudist põgusalt vaadanud AK-st ja sellega asi piirdub. Kuidas vältida aga olukorda, nagu Hiiu vallas, siis selleks tuleb rääkida, rääkida ja veel kord rääkida. Olemuselt on asi selles, et kõik me tunneme muudatuste vajalikkust, kuid kui see puudutab meid isiklikult, siis see meile ei sobi. Ühinemine lihtsalt ühinemise pärast ei anna midagi. Ühinemisele peab järgnema ka arvestatavaid tegevusi, mis selle ühinemise mõttekaks teevad. Selle hulgas on nii juhtimise ümberkorraldamine kui ka valla asutuste liitmine. Ja siin hakkavad tekkima vastuolud nii isikute kui ka huvigruppide vahel. Kui sarnased asutused teevad sarnaseid tegevusi, siis on nende juhtimine tark viia ühe mütsi alla. Eks iga suurema muudatuse eel ja järel tekib pingeid ning need ei puudu ka meil – ei praegu Lääne-Saare vallas ega ka Saaremaa suures vallas tulevikus.
Juttu kokku võttes: räägi inimestega ja räägi veel kord ja kui väheks jääb, siis räägi veel…
2. Ma ei poolda nii paljude osavaldade loomist ja samas ka mitme valimisringkonna loomist. Jään oma varasema arvamuse juurde, et Saaremaal piisab kolmest kuni neljast osavallast.
Minu arust on vaja tegeleda killustatuse vähendamise, mitte säilitamisega uues kuues nn üleminekuprotsessina. Sellega me lihtsalt lükkame oluliste otsuste tegemise edasi ja tunnistame, et me ei julge neid täna siin ja praegu vastu võtta. Olgem ausad, kui praegusel vallal on peale eelarve kohustuslike tegevuste väljamaksmist investeeringuteks alla 200 000 euro omavahendeid, siis piisab piirkonna teeninduspunktist.
Ega siis valla või osavalla staatus garanteeri rahvamajade ja koolide olemasolu. Need kaovad hoopis lihtsamal põhjusel – kui pole, kes neid kasutaks.
Rohkete osavaldade säilitamine on tegelikult ressursi raiskamine ja võin kinnitada, et seda meil Saaremaal eriti ei ole. Seda nii rahalises väärtuses kui ka inimestes.
Samas, kui see on hind, et Saaremaa ühtsemaks saamine teoks saaks, siis tuleb seda hinda ka maksta, vaatamata kallile lahendusele. Eks siis tulevased vallajuhid peavad neid probleeme lahendama, mitte praegused!
Mark Muru, Pöide vallas tegutsev ettevõtja:
1. Tegelikult pannakse asjad paika ju valimistega – keda inimesed volikogusse valivad – ja kõik taandubki valimiste peale. Ma ei kujuta ette, et keegi valitaks sajaprotsendilise häältesaagiga.
See, kas Kuressaares tegutsev vallavalitsus on kursis näiteks Pöidel elavate ja töötavate inimeste probleemidega – ega nad muidu saa kursis olla, kui neid probleeme neile laua peale ei viida. Kust nad muidu teada saavad, et üldse mingid mured on. Kui aeg-ajalt peaks keegi küsima, mis mureks, ja vastatakse, et muret pole, siis ongi ilus pilt. Ise pooldan küll valdade ühinemist, aga pigem võiks Saaremaa peale olla kaks-kolm valda. Või siis tõesti pigem üks suur vald kui need praegused väikesed vallad.
2. Osavaldade mõte jääb mulle täiesti arusaamatuks. Miks meil seda haldusreformi siis üldse vaja on, kui osavaldu hakkame ikka tegema. Mina leian, et võiks olla teeninduspunktid. Elasin 90-ndate alguses Soomes, kui vallad ühinesid. Pidin oma elamisloa- ja viisaasju ajama sellise tegelasega nagu nimismees – võimuesindajaga, kellele muresid kurta sai ja kes neid asju vahendas. Seega päris võõras see olukord mulle ei ole.
Loading ...
Osavaldu tahetakse meil teha praeguste vallajuhtide survel, kes siis oma positsiooni säilitaksid ja tegelikult veelgi mugavamal kujul, sest vastutust enam ei kaasne. Eks osavaldade teed minnakse sellepärast, et vastasel juhul need praegused mugandunud vallajuhid oleksid kogu haldusreformile nii vastu, et seda polekski võimalik läbi viia. Aga siililegi on selge, et need osavallad on puhas raha raiskamine, jääda võik 1 ametnikuga teeninduspunktid.
Imelik, et kõiksugu ressurss nüüd (ca 25aastat vabadust, oma riiki ja iseotsustamist) äkki siiski otsas on ???
Kui vaadata avalike teenuste olukorda Eestis, siis selle probleemi sõnastus OECD 2011 aasta raportis on oli selline — avalike teenuste liigne konsolideerumine kesktasandil ning finantsvõimekuse ja kohustuste ebakõla kohalikul tasandil. Eesti on iseseisev vabariik ja OECD võib muidugi pikalt minna… aga see ei kaota ära seda probleemi, mis on Eesti Vabariigi halduses.
Tugevalt lihtsustatult on omavalitsuste ühinemisläbirääkimised selline asi, et omavalitsusjuhid võtavad oma omavalitsuste arengukavad kaasa ja istuvad ühe laua taha maha, ming vaatavad kui suur on omavalitsuste arengukavades ühisosa. Kui selgub, et arengukavade ühisosa on nii suur, et targem on asjade elluviimisel jätkata ühe omavalitsusena, siis ühinetakse. Nii peaks asi toimuma.
Saaremaal on aga vahetusse läinud eesmärk ja vahend — eesmärgiks on üks ülesaaremaaline omavalitsus ja alles siis hakkame vaatama, mis selle ühe omavalitsusega saab saavutada. Nagu pudru ja kapsad on omavalitsuskorraldus ja halduskorraldus. Need ei ole üks ja sama asi, need on täiesti erinevad asjad. 25 aastat tagasi said Kuressaare ja Muhu omavalitsusõigused, veerand sajandit tagasi tegelesid omavalitsused aga hoopis teiste asjadega. Kui lugeda täna vanu dokument, näiteks “Saare Maavolikogu ja Kuressaare Linnavolikogu ühise istungi protokoll, Saare Maavolikogu V istungjärgu II istungi protokoll”, siis ilmneb, asju, mida toona aeti maakonnatasandil koostöös omavalitsustega, tuleb hetkel teha kõigil omavalitsustel iseseisvalt — maakonna tasandit ju lihtsalt enam ei eksiteeri. Ei ole vahet, kas osavallad või teeninduskeskused — tohutuks paisunud aparaat jääb samaks ja likvideeritakse lihtsalt volikogud ja mõlema mudeli puhul jääb domineerima ikkagi Kuressaare linn. Hiiumaa kogemus on ses suhtes huvitav, et omavalitsusõigused kaotas Kärdla linn aga enamus Hiiu valla võhmast läks ikka Kärdla linnale — vallajuhiks sai ju Kärdla linnapea.
Naaberriikides on tehtud omavalitsusreforme haldusreformi osana. Iseseisval omavalitsusreformil (omavalitsuste lihtlabase liitmise teel) pole mingit sisulist mõtet. Mark Muru “nimismees” näide on antud teemakäsitluses väga kohane, sest nii “mööda, kui mööda” näidet annab ikka otsida. Kui tulnuks mõni Soome nimismies 90-date aastate sees Saaremaale ametivennaga kohtuma, siis kohtunuks ta Saare politseiprefekt Tõnis Kuke või Helmut Sääsega. Täna kohtuks ta Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaarega — mis on sellel asjal seos omavalitsuste ühinemisega? https://fi.wikipedia.org/wiki/Nimismies
Saaremaal on BWB ja Alunaut. Pole kuulda, et need firmad sooviks ühineda. Küll on mõlemad aga Eesti Väikelaevaehituse Liidu liikmed. Aga iseseisvad omavalitsused — vat need tuleb likvideerida nagu Eesti Piirivalve.
EDU!
Millega?
Vahet pole, kui eesmärk ja vahend on vahetusse läind.
Millest Muru mõtleb