Droon – popp ja kallis “sitikas” (5)

ETTEVAATLIKULT: Ehkki Margus Muld on drooniomanik juba poolteist aastat olnud, teab ta, et tark ei torma. Nõnda lennutab ta oma drooni alati suurima ettevaatlikkusega ning kontrollib alati kõike. RAUL VINNI

ETTEVAATLIKULT: Ehkki Margus Muld on drooniomanik juba poolteist aastat olnud, teab ta, et tark ei torma. Nõnda lennutab ta oma drooni alati suurima ettevaatlikkusega ning kontrollib alati kõike.
RAUL VINNI

Aina enam liigub internetis, aga ilmutatakse ka ajalehtedes ja näidatakse telekas kaadreid, mis üles võetud kõrgustest. See annab tunnistust tõsiasjast, et mehitamata õhusõidukid ehk droonid on üha populaarsust kogumas, seda isegi vaatamata nende hinnale, mis võib kohati vägagi krõbe olla.

Üks, kelle kaunid kaadrid kõrgustest on tänu drooni lennutamisele jõudnud ilmselt kõige laiema publiku ette, on tuntud telemees Margus Muld. Temal on see nutikas lennumasin lemmikuks olnud juba poolteist aastat. Mullal nõudsid drooni soetamist huvi ja hobi, nagu ta ise ütleb.

“Helikopterit, lennukit ega kuumaõhupalli ei jaksa osta, aga tahaks ikka näha, kuidas ülevalt mõned asjad välja näevad,” räägib Muld. “Kui vaadata mõnd videot või klippi, siis õhukaader annab asjale alati teise või kolmanda dimensiooni juurde, mida tavasilm igapäevaselt ei näe, ja mina arvasin, et see on huvitav,” selgitab ta. Just seepärast ta drooni ostis, DJI Phantom 2 ehk ühe levinumatest droonidest.

Ohutus ennekõige

Mingi mänguasi see droon igatahes ei ole. Nõnda oli Margus Muld tegelikult suisa esimese pool aastat oma drooniga kohe eriti ettevaatlik. “Tõstsin üles ja natuke liigutasin, aga suuri tiire ei teinud. Kui sain aru, “kellega” mul tegemist on, tuli ka julgus ja kogemus,” nendib ta.

See aga ei tähenda tema sõnutsi, et nüüdseks oleks ta oma drooniga mingi hulljulge tegutseja. “Mina ei roni sellega reeglina rahva kohale. Ta on hea ja kasulik “sitikas”, aga  ka piisavalt ohtlik, kui juhtub midagi, mis juhtuma ei peaks.”

Muld on veendunud, et drooni puhul maksab ühte sõna korrutada küll: ohutus, ohutus, ohutus! “Lennukil on neli mootorit ja on öeldud, et isegi kui vaid üks neist töötab, saab ta maanduda. Droonil on samuti neli mootorit, kuid kui sel üks tuksi läheb, muutub ta juhitamatuks ja kukub alla.”

Tõsi, Mulla droon on samuti maapinnale pudenenud, ent õnneks mitte kõrgelt – kolme meetri kõrguselt. Üks nupp oli enne lendu valesse asendisse ununenud, droon ei suutnud seetõttu õhus navigeerida ning nõnda ta alla kukkus. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Mullal sai aga sellest seigast harjumuseks kontrollida iga jumala kord kõik nupud põhjalikult üle.

Oma otsusega droon soetada on Margus Muld seni väga rahul. Sellega saab teha nii kauneid videovõtteid kui ka fotojäädvustusi – droonil on kompaktne GoPro kaamera all ja sõltuvalt valitud režiimist see siis toimetab.

“Kui teha 25 kaadrit sekundis, siis ta ka pildistab, aga kui teha nt 50 kaadrit sekundis, siis teeb ainult videot,” selgitab Muld. Tema on oma “sitikaga” teinud ka suuri ja kenasid pilte.

Kuna tehnika areneb tänapäeval ilmatu kiirusega, on Margus Muldki oma drooni vahepeal juba täiendanud: soetanud juurde uue stabilisaatori ja veel ühe vidina, mis näitab teatud parameetreid.

Müüvad sadade kaupa

Nii palju, kui tema teab, peab korraliku drooni ostmiseks ikkagi mandrile sõitma. Või siis tellima selle endale interneti vahendusel. “Tean, et teatud poed Eestis on öelnud, et müüvad droone juba sadade kaupa,” räägib Muld. Siin maksab tema sõnutsi aga taas kord väikest ohumärki tunnetada. Ta pole päris kindel, et kõik drooniomanikud ikkagi kõigi Eestis kehtivate reeglite, käskude ja keeldudega kursis on. Droone ju müüakse kõigile paberit küsimata.

Tema läbis tänavu suvel Eesti lennuakadeemia korraldatud täienduskoolituse mehitamata õhusõidukite käitajatele ja sai tunnistuse selle kohta, et on kõigest olulisest teadlik.

Hinnad on droonidel sõltuvalt markidest ja mudelitest loomulikult üsna erinevad. On odavamapoolseid, mis näevad välja kui mänguasjad, ent on ka päris krõbeda hinnaga lennumasinaid.

Eesti suurima droonipoe Droon.ee andmeil on eraldi liigitatud droonid hobifotograafidele ja droonid lastele-noortele. Viimased on tublisti odavamad.

Kui mänguasja meenutava minidrooni saab kätte ka alla 100 euroga, siis pisut suurema ja vastupidavama lastele mõeldud drooni eest tuleb välja käia isegi üle 500 euro.

Hobifotograafidele mõeldud droonide hinnad on aga juba kõvasti kõrgemad. Kuigi ka nende hulgas on mehitamata lennumasinaid, mille saab kätte vaid mõnesaja euroga, siis “tõsised tegijad” maksavad mitu tuhat eurot – hinnad küündivad 4000 ja enama euroni.

Hind sõltub muidugi omadustest ja oskustest, mis droonil olemas: kui kõrgele ja kaugele see lennata suudab, kui pikalt ühe laadimisega õhus püsib, palju salvestab jmt. Mida vägevamat mehitamata õhusõidukit soetada soovitakse, seda rohkem tuleb ka kukrut kergendada.


Hobi, millest saab ehk töö

Samuti drooniga ülesvõtteid tegev Kristjan Lillimägi ütleb, et temal on see praegu veel hobi, ent loodetavasti saab sellest tulevikus ka püsiv töö.

Praegune droon on tal olnud aastakese ning suurem töö, mis ta on sellega filminud, oli tänavuste Saaremaa ooperipäevade reklaamvideo. “Ma olen veel üsna alguses, aga plaan on tegema hakata ikka suuri asju,” kinnitab ta salapäraseks jäädes. “Nagu ma ütlesin, praegu on küll hobi, aga tulevikus saab sest võib-olla midagi suuremat. Võib-olla on see isegi järgmine töö!”

Lillimägile meeldib teha kõrgetasemelist kunsti ja selleks on droon ideaalne abivahend. Selle kohta, et drooni omamine pole odav lõbu, ütleb ta, et ükski hobi pole ju tegelikult odav. Ta märgib, et kuna pidevalt tuleb välja igasuguseid uuendusi ja arendusi nii riist- kui tarkvara osas, ei pea iga natukese aja tagant uut drooni ostma, et ajaga kaasas käia. Sellegi poolest on praegune droon tal juba teine.


Kuidas on lood lennulubadega?

Kehtiva seaduse alusel võib Eestis drooni lennutada kuni 150 meetri kõrgusel kellelegi ette teatamata, kui tegemist ei ole kontrollitava õhutsooniga. Kontrollitavas õhutsoonis lennutamiseks, kuhu muide kuulub ka Kuressaare, on tarvis lennuameti luba.

Intsidente pole olnud

Kuressaare lennujaama juhataja Mati Tangu sõnutsi siinmail mingeid intsidente siiani pole olnud. Targemad ehk kallimad droonid tunnevad Tangu kinnitusel ka ise ära, et nad on keelatud ala lähedal ja lihtsalt ei tõusegi keelatud kohas õhku.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Priit Rifk, kes muu hulgas tegelebki mehitamata õhusõidukite kasutamise regulatsiooniga Eestis, ütles, et kui tavaline inimene hakkab drooni lennutama, peaks ta kindlasti teadma mõningaid reegleid.

Esmalt on mehitamata õhusõidukite käitamise eeskirjad ära toodud Eesti siseriiklikes lennureeglites. Nende kohaselt tohib mehitamata õhusõidukit kasutada mittekontrollitavas õhuruumis madalamal kui 150 meetrit maa- või veepinnast nii, et see ei ohustaks inimesi, vara ja teisi õhusõidukeid.

Lennutamaks drooni mittekontrollitavas õhuruumis, kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis 150 meetrist kõrgemal, peab lennutajal olema lennuameti luba.

Drooni kasutamisel tuleb arvestada lennuliiklusteenindusüksuse juhiseid ja sõltuvalt õhuruumi klassist saada selleks eelnevalt ka lennujuhtimisüksuse luba.

Et teada saada, kus on kontrollitud õhuruum ja kus mitte ning kus asub lennuinfotsoon, maksab lähemalt uurida Eesti aeronavigatsioonilist kaarti. Selle leiab internetist, aga saab ka osta lennuametist.

Lisaks on lennuamet välja andnud üldkorraldusliku ettekirjutuse, juhendi mehitamata õhusõiduki käitajatele ning taotluse vormi. Kordame siinkohal, et luba tuleb taotleda siis, kui droon planeeritakse saata kõrgemale kui 150 meetrit (maapinnast) kontrollitavas õhuruumis või lennuinfotsoonis. Muul juhul luba taotlema ei pea.

Trahvi või aresti

Kui drooni lennutatakse ilma loata sellises alas, kus peaks luba olema, on tegu lennureeglite rikkumisega ning sedagi reguleerib lennundusseadus.

Lennureeglite rikkumise eest karistatakse õhusõiduki juhti rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud varalist kahju, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Saaremaal on Priit Rifki kinnitusel lennuinfotsoon Kuressaare lennujaama keskpunktist raadiusega umbes 30 kilomeetrit kõrgusel 5000 jalga ning seal lendamiseks on kindlasti vaja lennuameti luba. Sellest tsoonist väljaspool ja kui droon lendab kuni 150 meetri kõrgusel, pole luba vaja.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 255 korda, sh täna 1)