“Varjudemaa” saarlase pilgu läbi (4)

Reedel TV3-s linastunud uue põnevussarja “Varjudemaa” esimene osa pani ootama järge. Peaaegu kõik alateemad, mis on parajalt salapärased, jäid mõistagi veel lahtiseks, kuid peamine süžeeliin pandi kindlalt paika: peategelane Rita (Karin Rask) hakkab uurima oma isa kahtlase surma asjaolusid.

Sarja juures väärivad esiletõstmist nii osatäitjad kui ka muusika. Esimesed olid elulähedased ja piisavalt omapärased. Lisaks oli näha, et ka kõrvalosatäitjate valikuga on vaeva nähtud. Pahaendelise taustamuusikaga suudeti aga luua sobiv, veidi õõvastav meeleolu. Kohe sai aru, et midagi on korrast ära seal kaugel mereäärses külas.

Meeldejäävad olid ka karakterid. Hoolimata sellest, et suurem osa tegelastest just väga palju ekraaniaega ei saanud, anti piisavalt vihjeid, et aimata ära nende üldine olemus. Seega on teist osa vaatama asudes juba enam-vähem teada, mida kelleltki oodata võib.

Karakterite puhul tuleb aga märkida, et kõik peale kirikuõpetaja (Arvi Mägi) ja peategelase Rita on parajalt veidrad ja stereotüüpsed kujud. Sõna “veider” kasutas ka Rita ise, kui kirjeldas telefonikõnes inimesi, kellega ta Saaremaal kohtus. Kuna tegevuspaigana on aga kindlalt määratletud Saaremaa, siis tekitas see, piinlik tunnistadagi, mõneti tuska.

Näiteks kuidas mõista politsei rolli selles loos? Tarvo Vridolin kohaliku inspektorina mängis oma rolli kindlasti hästi. Miks tema tegelaskuju aga nii äpu, kohtlane ja eblakas peab olema? Samuti tekib küsimus, kas Saaremaa politseinikud pole siis “Varjudemaa” pseudomaailmas politseikoolis käinudki? Inimene sureb äärmiselt kahtlastel asjaoludel. Lausa nii kahtlastel, et ka perekonnast võõrdunud Rita meelest väärib see uurimist. Siinne politsei tembeldab selle aga õnnetuseks. Muidugi on võimalik, et politsei tuleb vähe toekamalt mängu järgmistes osades.

Teravalt jäi silma ka Saaremaa “kauguse” rõhutamine päris mitmes episoodis. Juhul kui seriaali peaks juhtuma nägema inimene, kes Eesti kaarti ei tunne, jääb talle ilmselt mulje, et Saaremaa asub kuskil maailma lõpus. Näiteks sarja lõpus paneb Rita oma teovõimetu venna Hasso (Ivo Reinok, kes ka väga meeldejääva esituse tegi) autosse, et ta hooldekodusse viia ja seejärel Tallinna tagasi tõtata. Hasso annab aga Ritale märku, et ööl, mil nende isa suri, tulistati. Rita otsustabki niisiis pealinna mitte sõita, kuigi tal on seal tähtsaid tööalaseid asjatoimetusi. Miks Rita lihtsalt Tallinnas ära ei käi ja siis kodutallu ei naase? Üks ots võtab teatavasti aega umbes kolm ja pool kuni neli tundi, kui autoga sõita. Ei ole just põhjus, miks oma elu Tallinnas sinnapaika jätta.

Põnevussarjale omaselt anti ka palju vihjeid, mis võivad, aga võivad ka mitte olla seotud Rita isa surmaga. Näiteks märkmik, kus oli kirjas “1944” ja “roimar”, Hasso katkendlik jutt, vanad rippuvad võtmed, Rita enda tume minevik, foto, millel Rita isa poseerib koos sõbranna ja “sõbraga”. Täiesti võimalik, et vihjeid oli teisigi, kuid neid kogunes juba niigi paras ports. Seega teemasid ja põnevaid lugusid, mis sarjas hargnema hakkavad, on mitmeid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 456 korda, sh täna 1)