Avariid loomadega sagenevad (4)

JÄÄ TEELE! Johannes Kiider, kes on ka ise aastate ees põdraga kokku põrganud, ütles, et metslooma teele jooksmise korral on oluline katsuda teel püsida. Kiideri sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus väike loom jookseb tee peale ette ja inimene keerab autoga teelt välja vastu puud. RAUL VINNI

JÄÄ TEELE! Johannes Kiider, kes on ka ise aastate ees põdraga kokku põrganud, ütles, et metslooma teele jooksmise korral on oluline katsuda teel püsida. Kiideri sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus väike loom jookseb tee peale ette ja inimene keerab autoga teelt välja vastu puud.
RAUL VINNI

Nii politsei kui ka kindlustusfirma kinnitavad, et Saare maakonnas on sel aastal juhtunud varasemast märgatavalt rohkem liiklusõnnetusi, kus teiseks osapooleks on metsloomad.

Ulukitega seotud õnnetuste poolest on Saare maakond If P&C Insurance AS-i andmetel Eestis koguni kolmandal kohal. Veel rohkem on selliseid õnnetusi olnud ainult Harju- (73) ja Tartumaal (56). Saaremaal on kindlustusfirma kaskokliendid tänavu teada andnud juba 38 sellisest juhtumist. Möödunud aastal samal ajal oli neid 29.

“2015. aasta kaheksa kuuga registreeriti neid Eestis 478, mis on 35,4% enam, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,” ütles If P&C Insurance AS-i kommunikatsioonijuht Rain Porss. Tema sõnul on Saaremaal sel aastal hüvitatud metsloomakahjusid 60 783 euro eest.

Pukseerimisteenust pakkuva Saare Autex OÜ juhataja Johannes Kiider ütles, et tavapäraselt on neil tarvis metsloomaga kokkupõrke tagajärjel sõidukõlbmatuks muutunud masinaid ära vedada 3–4 korda kuus, väiksemate kõksude puhul sõidab autojuht tavaliselt ise remonti. Kuid ainuüksi eelmisel nädalal kasutati nende puksiirteenust säärase kokkupõrke tõttu kolmel korral.

Politsei teatel on Saaremaal sel aastal juhtunud neli inimvigastusega liiklusõnnetust, mis olid tingitud kokkupõrkest metsloomaga. Kaks juhtumit oli juulikuus, kus õnnetusse sattusid mootorratturid, kes sõitsid otsa ootamatult teele jooksnud mägrale. Üks juhtum oli septembris Kuressaare Ringteel, kus autole jäi ette põder, ja üks juhtum läinud nädalavahetusel, kui mootorrattur põrkas Mustjala vallas kokku kitsega.

“Kogu 2014. aasta peale oli selliseid õnnetusi kaks, milles sai vigastada kokku neli inimest. Seega oleme sel aastal plaani negatiivses mõttes juba kahekordselt täitnud ja aasta lõpuni on veel kolm kuud,” nentis Kuressaare politseijaoskonna patrulltalituse juht Matis Sikk.

Seejuures tegeleb politsei juhul, kui sõiduk on metsloomaga kokku põrganud, vaid nende juhtumitega, kus inimene on kannatada saanud. Matis Siku sõnul saavad nad numbrile 112 teateid, kus öeldakse, et metsloomale on otsa sõidetud, ka lihtsalt kindlustuse jaoks fikseerimise mõttes. “Politsei sel juhul kohal ei käi ja eeldatavalt inimesed neil juhtudel vigastada pole saanud,” lisas Sikk.


Kus on oht suurem?

Kohad, kus kokkupõrkeid metsloomadega rohkem juhtub, on Johannes Kiideri sõnul Kuressaare–Kuivastu maantee, Tagavere kant ja Kihelkonna maantee. Põhjuseks ilmselt see, et seal on liiklus tihedam. Valdav osa õnnetustest on tema sõnutsi toimunud piirkondades, kus on tee serva pandud ka metsloomade eest hoiatav liiklusmärk. Valvsust ei tasu kaotada aga isegi mitte väinatammil. “Vahetult enne tammi, roostikust on metssiga autole ette jooksnud,” meenutas Kiider kohti, kust on tulnud autosid puksiiril ära vedada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 056 korda, sh täna 1)