Pöide kiriku uued aknad pühitseti missal

 

ÜKS KOLMEST: Vitraažaken punase südame ja ristiga.  JAAN TAMM

ÜKS KOLMEST: Vitraažaken punase südame ja ristiga.
JAAN TAMM

Aastaid on Pöide Püha Maarja kirik tundunud seda külastavatele turistidele pigem väga kehvas seisus oleva ehitusmälestisena kui kohaliku kogukonna jumalakojana. Tõsi, 1990-ndatel aastatel sai kiriku kooriruum uued vitraažaknad ning korrastati ka altarialus, käärkamber ja tornitrepp, samuti paigati kooriruumi põrand enamikus varasemalt purustatud hauaplaatide katketega.

Samas tegi loodus oma purustustööd kirikuhoone kallal edasi, mille tagajärjel oli kiriku nõukogude ajal paigaldatud kivikatus 2010. aastaks muutunud vihma- ja lumesulamisvett läbilaskvaks sõelapõhjaks, ning tekkis oht võlvide varinguks. Õnneks näitasid Tallinna tehnikaülikooli spetsialistide teostatud insenerlikud uuringud, et kuigi võlve katnud allakukkuvad krohvilatakad kujutasid endast tõsist ohtu kirikuruumi külastajatele, võis restauraatorite kiire sekkumine ära hoida halvima ehk võlvide purunemise.

Uus katus pühitseti

Pühakodade riiklikust programmist eraldatud raha abiga alustatigi 2012/2013. a talvel uue kivikatuse paigaldamist. Tuntud kirikute korrastaja, Rändmeister OÜ töömeeste kaheaastase tegevuse tulemusena oli 2014. a 17. augustil ehk kaks päeva pärast Neitsi Maarja taevasse minemise püha võimalik uus katus Pöide kiriku hooldusõpetajal ja tollasel Saaremaa praostil Veiko Vihuril pühitseda.

Kuigi kiriku sisekliima hakkas pärast uue katuse valmimist kohe paranema, puudusid kiriku pikihoonel ja tornialusel võlvikul endiselt aknad, mida asendasid nõukogude ajal valminud, lõuna-, lääne- ja põhjaseina avasid katvad hädapärased puitkilbid.

Katusetöödega paralleelselt oli kohaliku koguduse ja valla initsiatiivil moodustatud Pöide Püha Maarja kiriku sihtasutus, mille peamiseks eesmärgiks sai siinse kiriku kui unikaalse ehitus- ja ajaloomälestise päästmine hävimisest. Samuti selle taastamine, säilitamaks nii kiriklikke funktsioone kui ka kasutamaks seda Saaremaal ainulaadse ja suurejoonelise kontserdisaali ja turismiobjektina. Seejuures mitte ära unustades kiriku ja kirikla territooriumi sakraalset eripära.

Vahepeal oli koguduseliikmete (eriti Anne Untera) initsiatiivil saavutatud kontakt ka Saksamaal tegutseva Saaremaa Rüütelkonna esindajatega, kelle aktiivne eesistuja, Tübingenis resideeruv, kuid Saaremaa juurtega Hannsjörg Baron Freytag von Loringhoven korduvalt kas üksi või ka kaaskonnaga Saaremaad ja eriti Pöidet külastas. Võrdlemisi pikalt kestnud läbirääkimised kulmineerusid eelmisel suvel sellega, et Saaremaa Rüütelkonnalt saadi nõusolek rahastada kiriku vitraažakende valmistamist.

Muidugi ei olnud nimetatud rüütelkond võimeline annetama kogu akende valmistamiseks vajalikku summat. Kuid kuna kultuuriministeerium eesotsas minister Urve Tiiduse, kantsler Paavo Nõgese ning muinsuskaitse asekantsler Tarvi Sitsi isikus pidasid kirikuruumi edasise säilimise huvides mõistlikuks rahastada Pöide kirikuruumi akende, uste ja torniavade sulgemist riigi eelarve kaudu, siis jäi meie Saksa sõprade kanda vaid osa vajaminevast.

Eduka koostöö tulemusena oligi Rändmeister OÜ meistrimeestel Meelis Mölderil ja Ando Siimul ning kivikonservaatoritel Eva Mölderil ja Mirjam Averinil võimalik taastada võrdlemisi purustatud raid- ja tellisraamid ning konserveerida lõunapoolne peaportaal ja põhjapoolne külgportaal. Neist esimest ilmestab ka uue värvikatte ja sulused saanud kalasabalaudisega kaetud uks.

Kolm uut akent

Põhjuse 27. septembril siinses kirikus missa pidamiseks andsid aga seni luukidega suletud olnud tornialuse võlviku kolm uut vitraažakent, mis Saaremaa Rüütelkonna ja Balti rüütelkondade ühingufondi (esimees Egbert von Brevern) abiga kogutud summa eest valmistati.

Tõelised pilgupüüdjad, arhitekt Illar Kannelmäe projekteeritud ja vastavalt Saaremaa Rüütelkonna kui annetaja soovidele täiendatud ning Elmar Lääne valmistatud kolm vitraaži, sisaldavad kolme ajaloolise Liivimaaga seotud sümbolit. Lõunaaknal ilutseb algupäras Martin Lutheri aegadesse tagasiulatuv, tänapäevase Saaremaa Rüütelkonna vapp  tähekombinatsiooniga DWGBE ehk esitähed Peetrusele kuuluvast lausest “Das Wort Gottes bleibt ewiglich” (“Jumala sõna jääb kestma igavesti”). Põhjaaknal on Liivimaa ordu ajaloost väga tuntud vapp – must rist valge kilbi taustal. Lääneaknal aga vaieldamatult kõige kaunim, Martin Lutheri vapp, keskel asetseva punase südame ja ristiga.

Kirjeldatud akende valmistamiseks annetust organiseerinud Saaremaa Rüütelkonna ja nende katusorganisatsiooni tänamiseks korraldatud missal laususid jumalasõna siinse kiriku hooldusõpetaja Veiko Vihuri ja diakon Andi Angel. Seejärel esines päevakohase kõnega Rüütelkonna esimees Hannsjörg Baron Freytag v. Loringhoven, millele järgnes vitraažide pühitsemine Veiko Vihuri poolt.

Annetajaid Saksamaalt peeti meeles koguduse ja sihtasutuse ühiste tänukirjadega. Akende valmistamisel ja paigaldamisel osalenud meistreid ja kivikonservaatoreid tänati kohalike toodetega.

Kuna avatäidete projekt jätkub riigi rahastatuna ka 2016. a, siis avaldas sihtasutuse nõukogu esimees Jaan Tamm oma lühikeses kõnes lootust, et järgmist taolist missat võib oodata aasta pärast. Teda toetas oma sõnavõtuga Pöide vallavanem Andres
Hanso.

Jaan Tamm

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 303 korda, sh täna 1)