Muhumaa juubeldas (1)

MUHU 25: Esimene rida (vasakult): Toomas Saar, Tiiu Sugul, Tõnu Tarvis, Raido Liitmäe, Elve Abe. Teises reas Kalvin Jürjestaust, Irena Tarvis, Viive Ling, Malle Mätas, Mattis Vokk, Kaie Abe ja taga Reet Hobustkoppel, Ain Targem, Sirje Tarvis ja Kaidi Vokk.  TAMBET ALLIK

MUHU 25: Esimene rida (vasakult): Toomas Saar, Tiiu Sugul, Tõnu Tarvis, Raido Liitmäe, Elve Abe. Teises reas Kalvin Jürjestaust, Irena Tarvis, Viive Ling, Malle Mätas, Mattis Vokk, Kaie Abe ja taga Reet Hobustkoppel, Ain Targem, Sirje Tarvis ja Kaidi Vokk.
TAMBET ALLIK

“See on väike Muhu, see on Muhumaa…“ ütleb laulusalm. Muhu võib olla väike, aga vald on märkamatult suureks saanud, vald on saanud juba 25 aastat vanaks.

Iseküsimus on see, kas 25 on veel vana või noor. Ilmselt nii ühte kui teist. Piisavalt vana, et olla õppinud oma või siis teiste vigadest, piisavalt vana, et aru saada sellest, mida ja kuidas ja milleks tuleb teha, et iga valla elanik tunneks oma kohta ja tähtsust ning tähendust siin saarel. Samas piisavalt noor, et ikka veel kaasa minna esmapilgul hullumeelsete ettevõtmiste ja ideedega. Olla avatud ja kaasaegne. 25 aastat on parasjagu nii pikk aeg, et sobib korraks üle õla tagasi vaadata ja mõelda, kas ja kuidas see, mida me täna näeme, aitab meil homsesse edasi minna.

Statistika ütleb Muhu valla elanike arvuks 1881. Läinud reede õhtul kogunesid Liiva spordihoonesse 430 muhulast ja nende külalist, et tähistada omavalitsusstaatuse taastamise 25. aastapäeva. On, mille üle uhke olla. Muhulastel läheb hästi. Nii paistab see kõrvaltvaatajale ja ega selle väite vastu saarerahvas ise ka protestima kipu. Muhu vallale sooviti sel õhtul korduvalt pikka iga ja pikka iseseisvat iga. Selle viimasega olid pidulised eriti häälekalt nõus ja suure kindlusega võib öelda, et Muhu vald näeb ära ka oma 30. ja 50. ja veel jumal-teab-mitmenda juubeli.

Olid ajad, kus Muhus oli veel kaks kolhoosi – Ühismaa ja Ühendus –, ja kui Muhumaad jaotati mõtteliselt Soonda jõega kaheks osaks. Täna pole aga mõtet muhulastele enam ühinemisest rääkida – Muhumaa on üks ja nii ühine pole ta veel kunagi varem olnud.

See on nii valla juhtide kui ka iga muhulase, olgu ta siis põline muhulane või saare suveasukas, teene.

Muhu valda on veerandsaja aasta jooksul tüürinud mitmed tublid inimesed.

Vallavolikogu on juhtinud Jüri Räim (oli aeg, kus vallavanem ja volikogu esimees võisid olla ühes isikus), Jaan Kesküla, Kadri Tüür, Tiina Saar, Jaana Palu; praegu on volikogu eesotsas Ain Saaremäel.

Vallavanem on valla ja saare nägu ja visiitkaart. Samas on sellel medalil ka keerulisem ja raskem pool, kuid seda teavad vaid need vähesed, kellel on olnud au ja kohustus selles ametis olla. Selles rollis on aastate jooksul olnud Jüri Räim, Heino Palu, Ain Saaremäel, Tiit Peedu, Peeter Laum ja praegu Raido Liitmäe.

Muhu vald tänas ja tunnustas tublisid vallakodanikke, kelle igapäevategevus ehk nii väga silma ei torkagi, kuid kelle aastatepikkune töö on olnud vallale eluliselt vajalik: valla ajalehe toimetaja Anu Pallas, Muhu muuseumi teadur Eda Maripuu, Hellamaa raamatukogu juhataja Anne Leesla, 47 (!) aastat kooli sööklas toimetanud Meeli Targem, valla vanemraamatupidaja Liivi Osa ja lasteaiaõpetaja Heli Maisalu.

Tänati häid sõpru naabervaldadest ja muhulaste kõige kaugema sõprusvalla Utajärvi esindust Soomest Põhja-Pohjanmaa maakonnast. Soome sõbrad on pikki aastaid toetanud valla hariduselu ja osalenud stipendiumifondi rahastamisel. Seekord oli juubelikingiks 4000 eurot.

Õnnitlustele järgnes meeleolukas kontsert valla väikestelt ja suurtelt. Eriti emotsionaalne oli Külasema külaseltsi folkloorirühma Kodukootud “Juubelivalss”, mis teenis marulise aplausi. Kava lõpus kõlas ühislaul “Muhumaa”, mida lauldi seistes ja kõik see tekitas tunde, et olgu eestlastega kuidas on, muhulane olla on uhke ja hää.

Pidupäevaselt kauniks ehitud spordihalli oli kaetud pidulaud, tantsulusti pakkusid Ivo Linna ja ansambel Helios.

Juubelisooviks muhulastele sobib tsiteerida lõiku president Arnold Rüütli saadetud tervitusest: “Jätkugu teil endiselt kokkukuuluvustunnet ja ühistegevuse vaimu – see on ikka olnud meie arengu mootor.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 734 korda, sh täna 1)