Uus teenuspakkuja tuleb vanade konsulentidega (1)

KOGENUD NÕUSTAJAD: (Vasakult) Kati Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher, Epp Petrov, Gerle Aljas on põllumeeste käsutuses ka järgmised 6 aastat. RAUL VINNI

KOGENUD NÕUSTAJAD: (Vasakult) Kati Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher, Epp Petrov, Gerle Aljas on põllumeeste käsutuses ka järgmised 6 aastat.
RAUL VINNI

Põllu- ja maamajandusliku nõustamisteenuse osutamise hanke võitnud Maaelu Edendamise Sihtasutus hakkab nõustamisteenust pakkuma Kuressaares kolmel aadressil.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liikme Andres Vinni sõnul on MES palganud töölepinguga Kristo Kiikeri ja Veeve Kaasiku ning käsunduslepinguga Saarte nõuandekeskuse mitu tuntud konsulenti. “Kõik inimesed jätkavad,” kinnitas Vinni.

Kristo Kiiker hakkab kliente vastu võtma oma kontoris Pikk tn 30 ja Veeve Kaasik Eesti tõuloomakasvatajate ühistu ruumidega ühel aadressil Talli tn 9, millest saab ühtlasi nõustamisteenuse maakondlik infopunkt.  Käsunduslepinguga tööle võetud konsulendid Kati Näälik, Mai Vaher, Epp Petrov, Gerle Aljas ja Lea Toompuu võtavad aga nõusoovijaid vastu senistes ruumides bussijaama juures Tallinna 27.

Ehkki Saaremaa põllumehele jääb kogu seniste nõustajate teadmistepagas alles, on konsulentide erinevate lepingute alusel tööle vormistamine tekitanud hõõrumist nende endi vahel. Nii tunnistas  Veeve Kaasik, et tema palkamine töölepingu alusel pingestas tema suhteid nende nõuandekeskuse töötajatega, kes võeti tööle käsunduslepingu alusel, mistõttu pidas Kaasik paremaks nõustamiskeskusest lahkuda ja seadis end sisse Talli tn 9 ruumides.

“Ega ma ise seda lepingut küsimas käinud, mulle pakuti sellist varianti ja ma võtsin selle vastu,” põhjendas Kaasik vastuseks kolleegide etteheidetele. Kolimist EPT hoovile tõuloomakasvatajate ühistu naabriks selgitas Kaasik aga tõsiasjaga, et koht on väga hea ligipääsetavusega.

Andres Vinni sõnul ei pidanud MES võimalikuks infopunkti Saarte nõuandekeskuse ruumides sisse seada, sest sealsed pinnad on liiga kallid. See, kas väljaspool infopunkti töötav konsulent tegutseb  kodukontoris või oma firma ruumides, on Vinni sõnul igaühe oma asi. “Enamik konsulente töötab meil kodukontoris,” kinnitas ta.

Õhuke leib

Viimaste aastate jooksul Tallinna 27 hoones nõustamiskeskuse ruumid välja ehitanud Saaremaa nõuandekeskuse konsulendid kavatsevad MES-i lepingupartneritena nõustamistööd jätkata, ehkki majanduslikult pole see kuigi tasuv.

“Töö jäi alles, aga leib on õhuke,” nendivad 2012. aastal Eesti parima nõuandekeskuse tiitliga pärjatud nõustajad, viidates asjaolule, et riigi poolt toetatava nõuandeteenuse tulust tuleb nüüd 30% MES-ile loovutada. Konsulentide hinnangul on pisut häbematu, et riigile kuuluv sihtasutus hakkab enda äramajandamiseks konsulentide käest matti võtma. Kaudselt tähendab see justkui seda, et riik on ise otsustanud nõustamisteenusega raha teenida. “Usaldust riik selliste süsteemidega ei tekita,” leidsid konsulendid.

Korraldavad infopäevi

Mai Vaheri sõnul on kevadel lõppenud riigihanke tulemusel senise nõustamissüsteemi kõrvaleheitmine raha raiskamine.  Eelmisel eelarveperioodil üles ehitatud tunnustatud nõuandekeskust pole säärase suunamuutuse tõttu enam mitte kellelegi vaja. “Aga tuba tahab edasi kütmist ja põllumees tahab ikka nõu ja infot saada. Ka meie spetsialistidena oleme ju kõik alles, milleks oli vaja seda siis lõhkuda?” küsib Mai Vaher.

Et oma igapäevast leiba välja teenida ja mitte lasta ruumide väljaehitamiseks tehtud kulutustel tuulde lennata, on konsulentidel lisaks lepingulisele tööle plaanis ka iseseisvalt, Saarte nõuandekeskuse egiidi all, hakata korraldama tootjatele infopäevi.

Teemasid võivad põllumehed ka ise välja pakkuda, kuid kindlasti tulevad infopäevad e-PRIA kasutamise, põllumajandusliku raamatupidamise ja  nõuetele vastavuse teemal. Just nõuetele vastavuse osas eksimine on üks sagedasemaid põhjusi, miks tootjal võidakse toetust vähendada. Plaanis on anda raamatupidamise alaseid nõuandeid neile tootjatele, kes ei taha pidevat teenust, vaid tunnikese jagu nõu või mingi väga konkreetse arvepidamise kordaajamist.

Saarte nõuandekeskuse konsulendid osutasid sisendite maaletoojate üha suurenevale rollile põllumeeste tootmistegevuses. Maaletoojad pakuvad üha suuremat teenuse paketti, alates vilja kokkuostuhinna lukustamisest kuni saagi müümiseni. “Maaletoojad on valmis tootja eest ära tegema kõik – nendel on võimsad masinad, mis külvavad, pritsivad, koristavad saagi ära ja reguleerivad mulla happesust,” rääkis Kati Näälik. “See, kas tootja ka sealt vahelt midagi saab, on juba õnnemäng,” lisas ta.

Erinevalt talunikust, kes paljusid asju teeb üksi ja kellel kõigeks aega ei jätku, on sisendite maaletoojate firmas igal töötajal oma rida. Põllumehel ei ole aega päevad läbi arvutis surfata ja uurida hinnakõikumisi maailma tooraineturgudel, kuid suurtes firmades on selleks töötajad olemas.

Seepärast on sisendite maaletoojate kompetentsus sedavõrd kõrgel tasemel, et sageli ei suuda konsulendidki nende nõuannetega konkureerida. Konsulentide pluss on aga erapooletus, sest kaupa Eestisse toovate erafirmade spetsialistid esindavad ikkagi vaid teatud tootegruppe ja kaubamärke.

“Sisendimüüjate eesmärk on põllumehe pealt rohkem raha teenida,” olid Saarte nõuandekeskuse inimesed ühel nõul. Konsulendid osutasid, et Eestis on informatsiooni üleküllus, mille hulgast ei pruugi tootja talle vajalikku infot iseseisvalt lihtsalt üles leida.

Lubatakse kõrgemat taset

Põllumajandusministeerium sõlmis suvel lepingu põllu- ja maamajandusliku nõustamisteenuse osutaja riigihanke võitnud Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) nõustamisteenuse pakkumiseks kõigis Eesti maakondades. Lepingu alusel toetatakse Eesti maaelu arengukava raames nõustamisteenuste ostmist aastatel 2015–2021 kokku 8,2 miljoni euroga. Põllumajandusministeerium kuulutas hanke põllu- ja maamajandusliku nõustamisteenuse osutaja leidmiseks välja 2014. aasta juulis. Saarte nõuandekeskus osales hankel MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus koosseisus, kuid pidi tunnistama allajäämist.

Nõuandeteenistuse kaudu saavad põllumajandustootjad nii erialast (nt taimekasvatus, loomakasvatus, nõuetele vastavus, põllumajandussaaduste töötlemine, tööohutus) kui ka majandus- ja juhtimisalast nõu. Lisaks hakatakse toetama nõustamisteenust mentorluse vormis, kus tugiisikuks võib olla konsulent või ka teine kogemustega põllumajandustootja. Tootjatel on võimalik saada toetatavat nõu alates lepingu sõlmimisest.

MES hakkab nõustamisteenuste korraldajana tegema koostööd nii Eesti teadusasutuste kui ka teiste riikide nõuandeorganisatsioonidega, et tagada uuema teadusinfo jõudmine nõustamissüsteemi. Erinevalt senisest praktikast ei pea nõuandeteenuse küsija enam ise nõuandetoetust taotlema, vaid tasuma ainult omaosaluse.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 225 korda, sh täna 1)