Kaalis vaieldi treppide üle (13)

UUTEL TREPPIDEL: Objekti vaatavad üle Jüri Saar, Aili Küttim, Alver Sagur ja Jüri Plado. TAMBET ALLIK

UUTEL TREPPIDEL: Objekti vaatavad üle Jüri Saar, Aili Küttim, Alver Sagur ja Jüri Plado.
TAMBET ALLIK

Kaali peakraatris tehtud tööde peamine kriitik, Eesti teaduste akadeemia meteoriitika komisjoni esimees, geoloogiadoktor Jüri Plado ei ole rahul musta värvi metallpiiretega ega ka uute treppidega, mis on rajatud nii kraatri lõunakülge kui ka teisele poole kraatrit.

“Mustad trepid, mustad piirded – see tulemus ei ole ilus,” nentis Plado eile Kaalis toimunud arutelul, mille kutsus kokku kraatris tehtud tööd tellinud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodushoiuosakonna Saarte piirkonna juhataja Aili Küttim.

Plado hinnangul reostavad uued trepid vaadet ja on ohtlikud. Nimelt ulatuvad lõunaküljes olevad käsipuudeta trepid maapinnast kohati üle 40 cm kõrgusele. Esialgne idee oli, et trepp jääks maapinnast vaid ühe astmejao võrra kõrgemale.

Visuaalne reostus

Teisel pool järve (põhjaküljes) asuvad käsipuudega trepid viivad aga uue platvormini, mis on piiritletud mustade metalltorudega. Nii paistavad inimtegevuse tagajärjed kõikjalt silma. Kraatrist ei saa piltigi teha, ilma et mõni trepp peale ei jääks, märkis Plado. Ta viitas, et varem ehitatud trepid on vähemalt dolomiitplokkidest tehtud, kuid uued on betoonist valatud. “Betoon ei sobi loodusesse,” leidis Plado.

“Rada on aga väga ilus, see on looduslik ja korralikult tehtud,” tõi Plado välja ainsa uuenduse, millega ta rahul on. Aili Küttim märkis, et kuusekooremultši polnud sugugi lihtne leida. Ta rääkis, et ehitajad olid seetõttu vahepeal juba teisest materjalist raja maha pannud, kuid see lasti üles võtta ning multšist ja dolomiitsõelmetest rajaga asendada.

Olukorra lahendusena pakkus Jüri Plado välja kõrge torni ehitamise. “Torn, millest oleks vaade kraatrile ja kogu kraatriväljale,” selgitas ta. Idee kohaselt turistid, kes tornist kõik ära näeksid, ei peakski enam kraatri vallidele kondama minema.

Aili Küttim selgitas aga, et RMK-le on oluline ka see, et külastajatel oleks hea ja turvaline objektil jalutada. Kraatri põhjaküljes asuv platvorm piirab näiteks Küttimi hinnangul ka turistide liikumist. See on oluline ka keskkonnaameti kui kaitseala valitseja seisukohast, kes ei soovi, et turistid kalda äärde minnes taimi tallaksid.

Jüri Plado omakorda arvas, et platvormi ümbritsevad torud küll kedagi järve äärde minemast ei takista ja pigem oleks võinud liikumise kohta käiva info panna vaid infotahvlitele.

Aili Küttim kinnitas, et RMK on objektiga rahul. “Meie roll on see, et inimesed saaksid turvaliselt liikuda, säilitades samal ajal keskkonda,” ütles ta.

Koosoleku lõpus otsustati veel üle vaadata lõunakülge rajatud trepid. Võimalikud väljapakutud variandid on treppide kõrvale mulda kuhjata või sinna käsipuud panna. Samas on võimalik, et ei muudeta midagi.

Kes teadis

Lisaks toodi koosolekul välja juurdepääsu probleem. Pihtla vallavanem Jüri Saar selgitas, et turistid ei peaks kraatrini kõndima läbi lasteaia hoovi. Samas tunnustas ta RMK-d tehtud töö eest: “Midagi on tehtud selleks, et inimesi siduda tähtsa objektiga, tunnustus RMK-le.”

Kogu Kaali kraatri ümber toimuva poleemika juures on oluline punkt teavitamise küsimus. Eesti TA meteoriitika komisjoni liikmed on pahased, et rekonstrueerimistöödest neid ei informeeritud. Aili Küttimi sõnul osales aga esimesel projektikoosolekul Reet Tiirmaa, kes on meteoriitika komisjoni liige. “Pole päris nii, et nad ei teadnud. Väga kurb, et vaadati kõrvalt, aga ühendust ei võetud,” tõdes Küttim. Projektiga hakati pihta juba 2012. aastal ja ehitamiseni jõuti alles tänavu. Vahepealsel ajal saadi kõik ettenähtud kooskõlastused ja korraldati ka kaks riigihanget, millest esimene sisuliselt luhtus.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 420 korda, sh täna 1)