Igaühest võib saada õpetaja (11)

PEA EES, TEADMATUSSE: Noored Kooli programmi kaudu õpetajaks hakanud Kadri Kanemägi leiab, et just see on amet, mis talle sobib. Keeleõppeks on ta näiteks välja mõelnud erinevaid mänge. TAMBET ALLIK

PEA EES, TEADMATUSSE: Noored Kooli programmi kaudu õpetajaks hakanud Kadri Kanemägi leiab, et just see on amet, mis talle sobib. Keeleõppeks on ta näiteks välja mõelnud erinevaid mänge.
TAMBET ALLIK

Võimekaid ja hakkajaid noori koolidesse õpetajaiks suunavasse programmi “Noored kooli” on kandideerima oodatud ka saarlased.    

 

“Eriti tore oleks, kui need noored hakkajad inimesed hakkaksid õpetajatena tööle oma kodusaarel,” kinnitas SA Noored Kooli värbamis- ja turundusjuht Maris Viires.

Mida selleks, et õpetajaks saada, teha tuleb? Kõigepealt muidugi täita kandideerimis­avaldus kodulehel www.nooredkooli.ee/kandideeri.

Olgu siinkohal öeldud, et kandidaadil peab olema kõrgharidus või ta peab selle omandama järgmise aasta suveks. Tal võib olla mistahes eriala taust, ent huvi vähemalt ühe põhiaine õpetamise vastu. Kandideerida ei saa õpetajad-magistrid ja -magistrandid või need, kes on töötanud üle poole aasta õpetajana.

Tihe sõel

“22. novembrini on kõigil huvilistel võimalus endast märku anda,” ütles Noored Kooli kommunikatsioonijuht Helen Sabrak. Tema sõnul saab programmiga lähemalt tutvumiseks osaleda infoüritustel ja külastada tunde vaatlejana.

Neile, kes sooviksid järgmisest kooliaastast õpetajatööd teha, korraldatakse kaks kandideerimisvooru – üks sügisel, teine kevadel. “Kes kindlalt teab, et tahab osaleda, sel on parem end kirja panna juba nüüd,” märkis Sabrak.

Pärast kandideerimist algavad voorud näidistundide, intervjuude ja grupitöödega, mille põhjal õpetamis- ja liidrikoolitusprogrammis osalejad välja valitakse.

Sabraku sõnul on sõel seni olnud üsna tihe: kuus kuni kaheksa inimest ühele kohale. “Vastu võetakse osalejaid kahekümne ringis,” sõnas Sabrak.

Kaks aastat kestva programmi jooksul töötab osaleja koolis õpetajana, läbib 60 ainepunkti mahus Tallinna ülikooli õpetaja kõrvaleriala õpingud ja saab liidrikoolitust Eesti tippkoolitajatelt.

Osalejate ettevalmistus toimub mitmes etapis. Aprill ja mai on mõeldud programmi sisse­elamiseks ja vaatluspraktikaks.

“Esialgu toimuvad koolitused nädalavahetustel, et seal saaks osaleda ka töö ja õpingute kõrvalt,” rääkis Sabrak.

Mai ja juuni mööduvad koolituste tähe all. Praktika ajal aga õpetavad osalejad päris õpilasi päris koolis.

“Juuni ja juuli on programmis osalejatele intensiivne tööaeg,” lausus Sabrak. “Siis toimub ka suvelaager, kus õpitakse koos ja tehakse erinevaid projekte.”

August kulub peatseks kooliaastaks valmistumisele – toimuvad seminarid, mille käigus õpitakse töökava koostama, tunde planeerima, hindamist jne. Septembris astuvad värsked õpetajad oma väljavalitud koolides klassi ette. Õpetajaameti kõrvalt jätkavad nad kursustel ja koolitustel osalemist.

Kui suvel, enne õpetajaametisse asumist, saavad noored õpetajad väikese stipendiumi, siis koolis on nende palk 900–1100 eurot. “Palga suurus sõltub konkreetsest koolist, ainest ja töömahust,” tähendas Sabrak.

Kui kaks aastat koolis selja taga, on programmi vilistlasel valida, kas ta jätkab õpetajana koolis või asub tööle mõnel muul alal.

Noored Kooli andmeil näitab senine praktika, et pärast programmi lõppu jätkavad umbes pooled osalenuist õpetajana ja 70% haridusvaldkonnas erinevatel tasanditel.

Tagasi kodukanti

Helen Sabraku sõnul on varasematel aastatel programmi osalema pääsenute seas ka saarlasi. “Sel sügisel alustanud lennus on kaks noort Saaremaalt,” märkis ta.

Üks neist, kes pärast koolitust sellest sügisest õpetajana töötab, on Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane, Tartu ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppinud Kristjan Lukk. Tema peab eesti keele ja kirjandusõpetaja ametit Tallinna Arte gümnaasiumis.

Programmi 7. lennu vilistlane, Leisi vallast pärit Kadri Kanemägi otsustas pärast kaht õpetaja-aastat Jüri gümnaasiumis, et jätkab selles ametis kodusaarel. Nüüd õpetabki 26-aastane Kadri Leisi keskkoolis inglise keelt.

Kanemägi sõnul oli programmis osalemine tema jaoks väga suur väljakutse ja eneseületus. “Tuli ju samal ajal õppida ja täiskohaga õpetajana töötada,” tähendas ta. “Kui esmaspäevast neljapäevani käisin täiskohaga tööl Jüri gümnaasiumis, siis reedeti ja laupäeviti toimusid kursused ja koolitused, milleks tuli samuti kodutöid ette valmistada.”

Kadri sõnul tähendabki Noored Kooli programm seda, et osaleja visatakse mingis mõttes, pea ees, teadmatusse. “Programmi võetakse ju inimesi, kel puudub eelnev pedagoogiline haridus või ettevalmistus,” selgitas Kadri. “Nii hakkadki kõike õppima ja kohe paralleelselt praktiseerima. Teooria ja praktika on kõvasti seotud.”

Kadril, kel on Tallinna ülikoolist bakalaureusekraad inglise keele ja kultuuri alal, tunnistas, et ei olnud programmi kandideerides ehk päris valmis selleks, mis teda ees ootas. “Samas tuli see võimalus minu jaoks õigel ajal, olin väga motiveeritud ja tundsin, et kui kandideerin, siis ilmselt pääsen ka osalema, kuigi konkurents oli väga tihe.”

Kadri sõnul võttis ta programmist kaasa inspiratsiooni, mis lapsed talle andsid. “Sain sealt      teadmise, et õpetaja­amet on see, kus kindlasti töötada tahan ja mis mul silmad särama paneb,” kinnitas ta. “Õpetajatöö on raske ja igale inimesele see ei sobigi. Raha pärast seda teha ei saa, peab olema missioonitunnet ja soovi midagi muuta.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 240 korda, sh täna 1)