Jaapan jõudis Kuressaarde

NÕUAB KESKENDUMIST: Mari-Liis Pärn maalis õpetaja Hiroyuki Sonobe juhendamisel paberile sõna “lootus”.  Raul Vinni

NÕUAB KESKENDUMIST: Mari-Liis Pärn maalis õpetaja Hiroyuki Sonobe juhendamisel paberile sõna “lootus”.
RAUL VINNI

Jaapani päev tõi eile Kuressaare kultuurikeskusesse ikebanakunsti ja kalligraafiat õppima kümneid huvilisi.

Lõunaks oli kultuurikeskuse saal muutunud suureks ikebana töötoaks. Saali toodud laudade taga istusid taimeseadehuvilised – mõnedki neist Kuressaare lillekaupluste töötajad –, kuulates õpetaja, Tallinna kunstiakadeemia keraamikaõppejõu Ingrid Alliku nõuandeid.

Õpetaja Ingrid Alliku sõnul on lääne lilleseade ja ikebana viimaste aastakümnete jooksul teineteisele küll lähenenud, ent ometi erinevad. “Kui lääne lilleseades rõhutakse pigem massi ja värvi peale ja seade võib olla sümmeetriale üles ehitatud, siis ikebana on joonele üles ehitatud ja alati ebasümmeetriline,” lausus Allik.

Ikebana kadakaga

“Üks olulisemaid asju ikebana juures on, et tavaliselt väljendab see ajahetke või aastaaega, milles parasjagu viibime.”

Nii ootasidki lava ääres kastides lilleseadjate osavaid käsi näiteks värviküllased krüsanteemid ja hariliku kukerpuu, rahvakeeli tuntud kui paaberitsi või barbarissi punaste marjadega oksad. Ja muidugi Saaremaa ühe tunnusmärgi, kadaka oksad.

Saaremaa kaubamaja lillepoes Öis töötava Tiina Saaretalu hinnangul on ikebanakoolitus suurepärane võimalus uusi teadmisi ja tema ameti jaoks kasulikke kogemusi omandada. “Ikebana tegemine on ju midagi muud kui tavaline kimbutegemine ja lillemüümine,” leidis ta.

Poolteist-kaks tundi hiljem olid laudadel lihtsates keraamilistes kaussides ilutsevad ikebanad valmis.

Õpetaja Ingrid Alliku hinnangul said saare naised ikebana valmistamisega kenasti hakkama. “Paar valminud seadet andis alust arvata, et nende tegijad on varem taimeseadet õppinud,” lausus Allik.

Alliku sõnul oli ikebanahuvilisi oodatust tublisti rohkem – kuigi oma käteosavuse sai proovile panna ligi kolmkümmend naist, kõigile kohaletulnuile ettevalmistatud laudu ja töövahendeid kahjuks ei jätkunud.

Samal ajal ikebanakoolitusega toimus kultuurikeskuse nõupidamisruumis õpetaja Hiroyuki Sonobe juhendamisel shodo ehk jaapani kalligraafia töötuba. Sealgi oli õppida soovijaid rohkem kui laudade taha mahtus. Ühe laua taga istunud ja hieroglüüfe maalinud kuressaarlase, Kuressaare Kultuurivara kultuurikorraldaja Mari-Liis Pärna sõnul tärkas tal huvi Jaapani päevast osa saada kohe, kui ta sellest kuulis. “Sellist võimalust kasutamata jätta olnuks patt,” kinnitas Pärn, maalides paberile jaapanikeelset sõna “lootus”. Sushi, ikebana ja shodo töötoast tundus talle kõige põnevam just viimane.

Saarlane Jaapanis

Raamatukogu lugemissaalis rääkis kirjusse kimonosse riietunud Ann Talistu peamiselt kooliõpilastest koosnevale publikule oma vahetusüliõpilase aastast Jaapanis. “Esimesed kuud kulusid harjumisele sealse eluga,” tunnistas Kuressaarest pärit Ann, lisades, et oli Tokyo ühe rahvarohkema linnaosa raudteejaama sattudes sealsest melust lausa pahviks löödud.

Talistu õppis naistekolledžis Gakushūin Joshi Daigaku muuhulgas ikebanat, kalligraafiat ja muidugi jaapani keelt.

Jaapani päeva ühe korraldaja, linnavalitsuse arendusosakonna juhataja Simmo Kikkase hinnangul läks ettevõtmine korda ja meelitas kohale rõõmustavalt palju rahvast.

“Kuigi huvi oli väga suur, ei saanud me sushi töötuba laiemale ringile pakkuda, kuna Kuressaare ametikooli õppeköök ei mahuta rohkem inimesi,” tõdes Kikkas. “Tahtsime ju eelkõige, et meie kokad ja kokaõpilased jaapanlase käe all sushi tegemist õpiksid.”

Jaapani päev, kus huvilised võisid kuulata ka kultuuriatašee Takashi Ato sõnavõttu ja vaadata filme, sai teoks suursaatkonna ja Kuresaare linnavalitsuse koostöös.

Loe ka juhtkirja lk 5.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 558 korda, sh täna 1)