Uues suurvallas tahetakse kõikjal luua osavaldu (22)

Idee kohaselt peaks Kuressaare linnavolikogu tegema detsembris kõikidele maakonna omavalitsustele ühinemisettepaneku.

Sel nädalal saadeti maakonna omavalitsuste volikogudele välja kaks olulist dokumenti: uue ühendomavalitsuse struktuur ja ühinemislepingu projekt.

Seni ühe põletavama küsimusena üleval olnud haldusjaotuse teema osas nähakse seal ette kõikide praeguste omavalitsuste kohale osavaldade moodustamine koos halduskogu ja osavallajuhi kohaga.

Juba ühinemise läbi teinud Lääne-Saare valla mudelit, kus valdadesse jäid vaid teeninduskeskused, peetakse suure valla puhul liialt tsentraliseerituks. Kuressaare jääks vallasiseseks linnaks, vallakeskuseks ning säilitaks muu hulgas ka oma sümboolika.

Uue valla volikogu oleks 49-kohaline ning välja pakutud on, et valimised toimuksid kolmes ringkonnas: Lääne- ja Ida-Saaremaal ning Kuressaares. Osavaldades oleksid halduskogud sama suured kui praegused vallavolikogud. Idee kohaselt peaksid sinna kuuluma kohaliku elu edendajad, seltsingute jms esindajad.

Osavalla tööd juhiks valitsuse määratud osavalla juht ja kõigis osavaldades oleksid olemas ka spetsialistid. Väiksemate osavaldade puhul saaks spetsialistide töö ühildada. Vajadusel täidaks spetsialistikohuseid osavalla juht.

Osavallal oleks oma eelarve, mille paneb kokku volikogu ja mida nad saaksid etteantud raamides kasutada.

Samuti lubatakse ühinemislepingus, et valla põhiharidus-
asutuste võrk säilitatakse vähemalt 2020/2021. õppeaastani. Juhul kui seda tahetakse muuta, peab otsus saama volikogus 2/3 häälteenamuse.

Lepinguprojektis on kirjas ka see, et 5,24 miljoni suurust ühinemistoetust kasutatakse ühinemisega seotud kulude ja investeeringute tarbeks.

 


INTERVJUU: Osavallad on spetsialistide soovitus

Saarte Hääl esitas mõned küsimused maakondlikule ühinemiskoordinaatorile Taavi Kurisoole (fotol), kes selgitas miks struktuur oleks just selline.

 

Miks ei võiks kasutada end juba tõestanud Lääne-Saare valla mudelit?

Lääne-Saare vald on oma pindalalt veel piisavalt väike, et kopeerida väikese omavalitsuse tsentraliseeritud mudelit. Saaremaa omavalitsuste ühinemise korral tekib territoriaalselt oluliselt suurem omavalitsus, mida keskusest pisiasjadeni hallata ei ole enam mõttekas.

Osavald on oma olemuselt territoriaalne haldusüksus, mille ülesanded on igapäevateenuste osutamine (esmane sotsiaaltöö ja -hoolekanne, mitmesugused nõustamised, kogukonna arendamine, haljastuse-teede-tänavate korrashoid, toetuste määramine jne) kohapeal.

Miks nähakse ette osavaldade loomine praeguste omavalitsuste piires, mitte suuremas piirkonnas? Kas kohalike elanike arvamust ei võiks teada saada ka lihtsamate vahendite abil kui raha- ja ajamahukas halduskogu loomine?

Pikalt oli arutusel 3–5 osavallaga struktuurimudeli võimalikkus, kuid selle kokkuviimine tegeliku eluga osutus võimatuks, kuna sisuliselt puuduvad teised keskused peale Kuressaare ja Orissaare. Samas võib ka Orissaare reaalne toimepiirkond jääda liialt väikeseks.

Halduskogude loomine ei ole raha- ja ajamahukas ettevõtmine ega hakka ka tulevikus olulist kulu põhjustama. Halduskogud hakkavad koosnema piirkonna aktiivsetest elanikest, kes sõnastavad oma piirkonna huvid ja kaitsevad neid. Lihtsamat ja apoliitilisemat vahendit kui halduskogud, kus asumi seltsid, ettevõtjad ja hallatavad asutused valivad endi seast esindajad, kes käivad koos vähemalt neli korda aastas, et sõnastada ja kaitsta oma piirkonna huve, on minu hinnangul keeruline välja pakkuda.

Struktuuris ja lepingus rõhutatakse, et osavalla juhtimine – halduskogu – peab olema n-ö kogukonna liidrite põhine. Kuidas suudetakse vältida seda, et halduskogude ja osavalla juhi määramine ei muutuks poliitiliseks (rõhutatakse Tallinna mudeli kasutamist – halduskogud-linnaosavalitsused Tallinnas on vägagi politiseeritud)?

Halduskogude moodustamise korda ei ole veel välja töötatud, kuid selle moodustamise põhimõtted on üldjoontes läbi räägitud. Asumi seltsid, ettevõtjad ja hallatavad asutused valivad endi seast halduskogusse esindajad ning lisaks hakkavad sinna kuuluma ka piirkonnast valitud volikogu liikmed. Kuressaare võimaliku halduskogu koosseisu kujunemise põhimõtted räägitakse läbi Kuressaare volikogus. Kuna eeldatavasti valitakse Kuressaare piirkonnast ligi 20 volinikku, võib ülejäänud osavaldadega samadel põhimõtetel koostatav halduskogu paisuda liialt suureks.

Kas näiteks koolivõrgu külmutamine kolmeks aastaks pole riskantne (2/3 häälteenamus on poliitilises volikogus suhteliselt harva nähtav) ja kas pole ohtu esile kutsuda “Kihelkonna sündroomi”, kus lapsed lähevad koolist lihtsalt minema?

Üldine arusaam oli nii hariduskomisjonis kui ka juhtkomisjonis, et kõik praegused koolid peaksid jätkama, et tagada alushariduse andmine võimalikult kodu lähedal. Küsimusi, kas põhikool peaks jätkama 9-, 6- või 4-klassilisena, ei tohiks otsustada kergekäeliselt ja selleks on välja pakutud ka volikogu 2/3 koosseisu häälteenamuse nõue. Sisuliselt tähendab see, et otsus peab olema ühtlaselt hästi arusaadav nii koalitsiooni kui ka opositsiooni liikmetele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 521 korda, sh täna 1)