Tööstus ei jõua võiga järele (7)

 UUED TÖÖLÕIGUD: Piimatööstuse peatehnoloog Aime Paas ja kuubistaja Anneli Juudas hiljuti soetatud uue juustukuubikumasina kõrval. RAUL VINNI

UUED TÖÖLÕIGUD: Piimatööstuse peatehnoloog Aime Paas ja kuubistaja Anneli Juudas hiljuti soetatud uue juustukuubikumasina kõrval.
RAUL VINNI

Möödunud suvest piimanduses alanud näguripäevad on ärgitanud Saaremaa piimatööstust tegelema aktiivselt tootearendusega, et tuua kiratsevalt turult tootjatele võimalikult suurt piimaraha.

Lisaks eelmisel aastal müügile tulnud karulauguvõile jõudsid hiljuti tarbijani kolme sorti maitsestatud juustukuubikud ning kohe pärast pakendikujunduse valmimist tuleb poodidesse päikesekuivatatud tomatiga maitsestatud või. Et juustu ja või baasil uudistoodete valmistamisel on oma piirid, siis on tööstusest mõne aja pärast  oodata ka veel sootuks midagi uut.

Millistest toodetest jutt käib, jääb esialgu saladuseks. “Kuna tootearendus on ettevõtte üks kõige kaitstumaid valdkondi, siis me seda praegu välja ei ütle,” lausus Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine. “Võib vaid öelda, et me räägime täiesti teistsugustest toodetest kui juust ja või.”

Kuigi uute retseptide väljatöötamine on konkurentsis püsimiseks vajalik igal ajal, on kriisiperioodil oluline tuua turule tooted, mis on tarbijale meelepärased ja mille eest saab toorpiimale ümberarvestatuna rohkem raha. Näiteks maksab Saaremaa tööstus praegu farmidele piimakilo eest 23 senti, ent juhul kui kogu Saaremaa piim õnnestuks realiseerida juustukuubikute ja maitsevõina, oleks piima hind vähemalt 30 senti.

Ülo Kivine selliste kalkulatsioonidega trikitamist siiski õigeks ei pea. “Ärgem siiski sundigem eestimaalasi sööma ainult juustukuubikuid ja võid, see on võimatu,” põhjendas ta. Ka ei soovinud ta spekuleerida, kui palju annavad toodetavad juustukuubikud ja maitsevõi võrreldes tavatoodanguga põllumehele toorpiima eest lisasente.

Samas oleks Kivise sõnul Eesti põllumehe jaoks kõige tulusam, kui eestimaalased sööksid sama palju tooteid kui soomlased. “Siis meil väga palju toorainet üle ei jääks ja kõik läheks kaubaks koduturul,” nentis tööstuse juht, kelle kinnitusel saab just koduturult reeglina kõige rohkem raha.

Saaremaa piimatööstuse peatehnoloog Aime Paas lisas, et tänapäevased seadmed ja tehnoloogiad võimaldavad piima väärindada väga kõrgel tasemel. Tavaline vadak, mida kunagi peeti kõlbulikuks vaid sigadele sööta, on pärast membraantehnoloogia kasutuselevõttu leidnud koha imikute toidusegudes.

Rääkides tippkokk Imre Kose Gurmeeklubi logo jõudmisest karulaugu maitsevõi pakendile, selgitas Aime Paas, et see või on valmistatud Gurmeeklubi retsepti järgi. Ehkki maitsevõi sünnilugu ulatub kolme aasta taha, võeti see tootmisse alles mullu, kui gurmeekokad olid koostise endile meelepäraseks lihvinud ning tööstuse uus võiliin võimaldas kõik vajaliku ilusasti kokku segada. “Juba katsepartiid tulid üllatavalt hästi välja, katsetasime seda koostist mitut moodi ja nii ta tootmisse läks,” rääkis Paas, kelle hinnangul on koostöö tippkokkadega Saaremaa tööstusele suur tunnustus.

Ülo Kivine märkis, et uute toodete väljatoomisel tuleb olla väga kaalutlev. “Midagi ehku peale teha ei maksa. Turgu tuleb uurida, tunda ja prognoosida ning vastavalt sellele teha otsused,” rääkis Kivine. “Seadmed  ja tehnoloogia on ääretult kallid ja selleks, et lihtsalt katsetada, ei ole meil aega, vahendeid ega võimalusi.”

Kohalikust võist tuleb puudus kätte

Turu-uuringute firma Nielsen andmetel oli Saaremaa või möödunud aastal Eesti kõige enam müüdud või. “Julgen kinnitada, et Saaremaa või on ikkagi Eesti number 1, ja esimest korda võib vist välja öelda, et me ei suuda kõiki tellimusi täita,” rääkis Ülo Kivine. “Suudaksime tegelikult müüa veelgi rohkem, aga toorainet ei jätku – niigi läheb kogu toorpiima rasvaosa või valmistamiseks.” Märkimisväärne on seegi, et Saaremaa või on konkurentide toodangust pigem kallim. See on müügil kõikides suurtes kaubanduskettides ja toote läbimüük on kõige suurem seal, kus elab kõige rohkem rahvast – Tallinnas ja selle ümbruses.

Aime Paasi sõnul aitab või läbimüügile kindlasti kaasa selle saaremaine päritolu, mida tööstus on teadlikult rõhutanud. Tarbijatelt saadud tagasiside kohaselt seostub kauba Saaremaa päritolu puhta looduse, pikkade traditsioonide, stabiilse kvaliteedi, rahulike inimestega ning ärgitab toodet ostma. “Ma arvan, et kui võtta ükskõik milline Eesti kohanimi, siis ei ole sellel kaubaga sellist seost kui Saaremaal,” arvas Ülo Kivine, kes ise on Võrumaa mees. “Saaremaa puhul on eripära ka õigustatud – see on meretagune asi, ja oma osa on ka siinsel taimestikul.”

Ehkki piimatootmine on paljuski kolinud karjamaadelt farmidesse ja silogi valmib silokultuuridest, viitas Aime Paas, et paljud siinsed piimatootjad ei kasuta silo valmistamisel mitte kultuurmaade rohtu, vaid looduslikult heinamaalt niidetut ning taimede liigirikkus kajastub ka piima maitses. Pealegi on Saaremaal väikesed piimaringid, mis tähendab, et piim kantakse piltlikult öeldes kätel kohale ega ole seetõttu saanud ülemäära loksutamist ega ajakadu ning on töötlemiseks hea kvaliteediga.

TEGUS JUHT: Ülo Kivise ajal on Saaremaa tööstus jõudsalt edasi arenenud. RAUL VINNI

TEGUS JUHT: Ülo Kivise ajal on Saaremaa tööstus jõudsalt edasi arenenud.
RAUL VINNI

Saaremaa tööstus jääb alles ja Ülo Kivine ka

Pikki aastaid Tere piimatööstust juhtinud Ülo Kivise sõnul on piima maitse Eestis piirkonniti erinev. “Võin oma varasemast töökogemusest öelda, et valmistades sama toodet ühes või teises tehases samade seadmetega on selles tootes piirkonna toorainel väga oluline osa,” kinnitas Ülo Kivine. Tooted on erineva maitsega ja nii see peabki olema. “Sellega saab iga tööstus oma eripära esile tõsta.”

Ehkki veel hiljuti kirjutas Saarte Hääl Saaremaa piimatööstuse võimalikust sulgemisest seoses Kesk-Eestisse kavandatava suurtööstusega, pole Kivise sõnul siinse tööstuse sulgemist siiski ette näha. “Ükskõik kui moodne see uus tööstus ka ei tule, saaremaisust me mandrile kaasa viia ei saa, nii et siin ei ole mõtet tarbijat petta,” lausus Ülo Kivine. “Saaremaa piim ja Saaremaa tööstus on omavahel seotud. Nii on see täna ja uskuge mind, nii on see ka homme.”

Saaremaa piimatööstus, mille sisseseade on juba niigi väga tänapäevane, kavatseb oktoobris avanevast põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse meetmest taotleda toetust uute projektide rahastamiseks.

Samuti plaanib märtsikuust ettevõtet juhtiv Ülo Kivine ka ise pikemalt Saaremaale jääda. “Ütlesin ka mõni nädal tagasi Saaremaad külastanud president Ilvesele, et olen oma eelmises töökohas pannud kinni raamatu, mida ma lugesin 20 aastat. Nüüd olen siin avanud uue raamatu, mis on samuti väga huvitav ja paks ja mille ma tahan lõpuni lugeda.”

Ülo Kivine soovitab valitsusel olla põllumeestele kriisist väljatulemisel abiks ning mitte lasta piimatootmisel minna kõige kaduva teed. Riigis, mis ei saa kiidelda maavarade müügist teenitud tuludega, on seda suurem väärtus maal. “Kui me suudame maad harides tuua lauale esmased toiduained ning müüa seda ka kaugemale, siis on see väärtus,” kinnitas Kivine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 972 korda, sh täna 1)