Kuidas teha õnnestunud töövõimereformi? (6)

Kui ligi pool aastat tagasi oli töövõimereform meedias kuum teema, siis viimasel ajal on selles osas valitsenud vaikus. Siiski pole reformikava maha maetud ja töö selle läbiviimiseks käib. Mis seisus reform praegu on ja kuidas teha seda nii, et muudatustest oleks kasu võimalikult paljudele inimestele?

Veronika Allas, Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja:

Ega me reformi praegusest seisust palju just tea, kuna neid asju lükatakse aina edasi ja edasi. Arvatavasti mingil ajal see reform siiski tuleb, töötukassas tehakse mingeid ettevalmistusi ja võetakse tööle juhtumikorraldajad.

Mina olen seda meelt: et puudega inimesed tööle saaks, on muudatused kahtlemata vajalikud.

Reformi eesmärk on ju hea – luua puuetega inimestele töökohti ja panna ka tööandjaid mõtlema selles suunas, et puudega inimene võiks tööd teha.

Sellisel kujul aga, nagu see reform välja käidi, ei lähe see mitte. Kõlas suur hurraa, et teeme ära, aga küsimus on, mida ja kuidas me õigupoolest tegema hakkame. Millised lahendused ja võimalused puudega inimeste, keda see reform kõige lähemalt puudutab, endi arvates kõige õigemad oleksid. Selles osas nende endiga konsulteeritud paraku pole.

See, millise puudega inimesed need on, mida nad suudavad teha ja milliseid töid on neile pakkuda, tulekski praegu välja selgitada. Selline sihtgrupi uuring oleks ettevalmistuseks väga vajalik. Mitte nii, et lihtsalt paneme aga kõik puudega inimesed tööd tegema. Kuulda tuleb võtta kõigepealt puudega inimesi endid.

Tean, et Saaremaal on paljudel puudega inimestel juba mingisugune tegevus olemas ja inimesed on endale ise ka tööd otsinud.

Samas on meil Saaremaal kindlasti tööealisi puuetega inimesi, nende seas noori ja haritud noori, kes on kodus, aga tahaksid väga tööd teha. Paraku elab arvestatav osa neist maakohtades ja linna ei pääse. Rääkida tuleb ka nende noortega – mis tööd nad sooviksid ja saaksid teha. Kes nemad üles otsib? Kes peaks seda tegema enne töövõimereformi või selle käigus?

Ka need tööandjad peaks välja selgitama, kes on valmis midagigi pakkuma, sest see peab olema mõlemale poolele – nii puudega inimesele kui ka tööandjale sobiv koostöövorm.

Jüri Heinlaid, puuetega inimestele tööd pakkuv ettevõtja:

Praegu tundub reformi osas olevat täielik vaikus, kuigi tegutsetakse ilmselt edasi. Meedia on praegu muid teemasid täis.

25. septembril on meil liikumispuuetega inimeste liidus reformist taas juttu – selle teema osas ei tohi vaiki jääda. Sääraste teemadega on nii, et ega neist eriti rääkida taheta.

Kas reformi on tarvis? Paistab, et riigi arvates oli tarvis, kuna Euroopa Liidust sai suure raha kätte. Praegust olukorda tuleks kindlasti muuta, isegi veel rohkem, kui on selle reformiga ette nähtud.

Seda, et puuetega inimeste endi käest pole küsitud, mida nemad tahaksid, ma ei ütle. On küsitud ja on vastatud, aga arvesse ei ole võetud. Olen ka ise küsimustele vastanud ja ise neid küsimusi esitanud – Helmen Kütile, kes hakkas seda reformi omal ajal vedama. Tema ütles, et kõik saab õigeks muudetud. Et võtame vastu, küll siis pärast saab õigeks aetud. Võib-olla mõned asjad on õigeks aetud, aga enamik asju, mida liikumispuuetega inimeste liit tugevalt nõudis, on tegemata.

Mina leian, et seadusesse tuleks panna mingid punktid ka tööandjale. Et kui tööandja võtab puudega inimese tööle, siis saab tööandja mingeid soodustusi.

Samuti pole tegeletud selle küsimusega, kuidas puudega inimene üldse kodust välja, tööle saada. Ja kui paljudesse töökohtadesse pääseb näiteks ratastooliga liikuv inimene ilma abistajata? Praegu saab ratastooliga vaid suurematesse kaubanduskeskustesse.

Et reform õnnestuks, tuleks pihta hakata nende inimeste suhtumise muutmisest, kes on võimul ja seda reformi teevad. Praegu tehakse reformi edasi ainult sellepärast, et oli käsk ja enam pooleli jätta ei saa. Ilma suhtumise muutumiseta ei tule reformist midagi normaalset välja.

Ave Reimaa-Leppik, töötukassa Saaremaa osakonna juhataja:

Töövõimereform on täiesti töös ja väga aktiivses töös. Suve lõpu poole toimusid meil ja toimuvad jätkuvalt erinevad seminarid. Samuti on üle Eesti korraldatud kohtumisi vähenenud töövõimega, kaasa arvatud puuetega inimestega, ja neid inimesi koondavate ühingutega. Räägitud on eelkõige meie teenustest, arutatud kitsaskohti, kuidas midagi paremini teha. Kaasatud on palju erinevaid sihtgruppe.

Vähetähtis pole seegi, et töövõimereformi raames on meil 1. oktoobriks komplekteeritud meeskonnad. Suve algul asusid meil tööle tööandjate konsultandid, kelle üks ülesanne on tööandjate igakülgne nõustamine vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel.

1. oktoobrist asuvad meil tööle uued juhtumikorraldajad, kes hakkavad tööle aitama eelkõige vähenenud töövõimega inimesi. Ka meil, Saare maakonna töötukassas toimuvad konkursid ja koosseis suureneb.

Suve jooksul kaardistati töötukassa teeninduskeskkond eelkõige juurdepääsu koha pealt, et kas kõik erinevate puuetega inimesed pääsevad meie büroodesse. Vastavalt sellele auditile teeme parandusi või täiendusi, et inimestele juurdepääs tagada.

Mis puutub uutesse teenustesse, siis põhimõtteliselt oleme need enda jaoks kirjeldanud, ka juhised on olemas ja lähiajal algavad hanked teenuste pakkumise osas.

Meil käib igakülgne aktiivne töö selleks, et olla valmis vähenenud töövõimega inimesi aitama. Tegelikult on meil neile juba praegu teenuseid ja lahendusi pakkuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 398 korda, sh täna 1)