Kärlal on saksofon populaarne pill (2)

karla_001_raulvinni

MUUSIKAÕPILASED: Kärla muusikakoolis olid eile noodiõpetuse tunnis õpetaja Ülle Vallaste käe all Annika Kuuskor (esireas vasakul), Elisabeth Käspre (paremal) ning Sandra Tiirik (tagareas vasakul) ja Maria-Liis Laur. RAUL VINNI

Maal tegutsevad muusikakoolid õpilaste nappuse üle kurta ei saa. Klaveri kõrval on populaarsed ka teised pillid.

Kärla muusikakoolis on sel aastal popiks saanud saksofon. Muusikakooli direktor Imbi Kolk ütleb, et selle taga on õpetaja Matis Männa hea töö ja toredad esinemised. Õpetaja koormus on suurenenud nelja tunni võrra. Kõige populaarsem pill on klaver, järgnevad saksofon ja plokkflööt.

36 õpilasega Kärla muusikakooli täitumuse üle direktori sõnul kurta ei saa. Seda ajal, kus õpilaste huvid on väga laialdased ja valikuvõimalused pea piiramatud. Samas tuleb ette ka katkestajaid. “Kui tuleb valida, siis otsustatakse minna ikka kergema vastupanu teed ja valituks osutub mõni selline huviring, mis kodust tööd ja harjutamist ei vaja,” arvab Kolk. Muusikas teadupoolest noodivihiku ööseks padja alla panemisega pillimängu selgeks ei saa.

Imbi Kolk märgib, et Kärlal ei korraldata muusikakooli vastuvõtul katseid. “Tähtis on õpilase oma huvi,” kinnitab ta. Valdavalt toimub õppetöö gruppides ning koosmusitseerimine ansamblites ja teistes koosseisudes on õppemeetod number üks.

Orissaare muusikakooli võeti sel aastal 12 uut õpilast, mis on direktor Martti Nõu sõnul Ida-Saaremaa ja Muhu piirkonna kohta hea tulemus. “Meie muusikakooli praeguse suutlikkuse juures on see laele väga lähedal. Ega me palju rohkem uusi õpilasi juurde võtta saakski,” arvab Nõu. Sel õppeaastal käib Orissaare muusikakoolis 70 õpilast.

Orissaares on popimad klaver ja kitarr. Samuti rahvakannel. Nõu sõnul tuleks kitarrierialale õpilasi rohkesti, kuid õpetajaressurssi ei jätku. Kärlal populaarset saksofoni Orissaares ei õpetata. Huvilisi Nõu arvates kindlasti oleks.

“Praegu otsime pigem paari akordioniõpilast, et saaksime akordioniklassile uue elu sisse,” mainib Nõu. Nimelt on tema kinnitusel Saaremaale kolimas üks väga heal tasemel ja suurte kogemustega akordioniõpetaja.

Sel aastal veerandsaja aasta juubelit tähistav Orissaare muusikakool otsib muu hulgas jätkuvalt toetust kontrabassi ostmiseks, millest on lehes varemgi kirjutatud. Puudu on veel 940 eurot. Nõu sõnul hakkab projekti tähtaeg lõppema ja nüüd tuleb nuputada, kustkohast vajaliku summa leiaks.


Mis on pilli populaarsus?

Rühmade suurenemise või vähenemise taga ei ole alati mõne pilli populaarsus noorte hulgas, vaid seal on ka teisi mõjutajaid. Esimene tegur on see, kui palju õpilasi on konkreetse pilli õpetaja nõus endale võtma.

Paljud õpetajad on juba pensioniealised ega ole huvitatud päevast päeva täiskoormusega rügamisest. Osa õpetajaid töötab mitmes kohas, et mingi hädapärane sissetulek kokku saada. Sellepärast ei peegelda muusikakooli statistika mitte eriala populaarsust, vaid pigem seda, kas ja kui palju me üldse saame selle pilli tunde pakkuda.

Teine tähtis tegur on see, kui aktiivne on eriala õpetaja. Selliseid näiteid on Eestis küll ja veel, kus mõne erilise pilli (näiteks tšello) õpetaja klass on puupüsti õpilasi täis. Põhjus on just õpetajas, kes suudab selle eriala oma piirkonnas huvitavaks teha. Korraldab festivale, laagreid, kontserte jne.

Olen ka õpetajatele öelnud, et igaüks neist on piirkonnas oma eriala tippesindaja. Kui piirkonnas ei ole sinu õpetatav pill populaarne, siis tuleks peeglisse vaadata ja küsida endalt, mis on tegemata jäänud.

Martti Nõu

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 470 korda, sh täna 1)