Statistika: saarlased spordivad vähem (1)

JÄRELKASV: Harrastatavatest olümpiaaladest on Saare maakonnas esikohal jalgpall – seda mängis mullu 439 inimest. Fotol treener Jan Vazinski ja Vanalinna koolis õppiv jalkapoiss Simoon Kuusemäe.  Irina Mägi

JÄRELKASV: Harrastatavatest olümpiaaladest on Saare maakonnas esikohal jalgpall – seda mängis mullu 439 inimest. Fotol treener Jan Vazinski ja Vanalinna koolis õppiv jalkapoiss Simoon Kuusemäe.
IRINA MÄGI

Statistikaameti andmeil kahanes spordiklubide arv Saare maakonnas aastaga kuue võrra, spordiharrastajaid on aga lausa nelisada vähem.

Kui ülemöödunud aasta 31. detsembri seisuga tegutses maakonnas veel 66 spordiklubi – mis oli viimase viie aasta lõikes suurim arv –, siis mullu samaks ajaks oli neid statistikaameti andmeil järel 60.

Spordiharrastajaid – inimesi, kes spordiorganisatsiooni kaudu tegelevad regulaarselt profi- või harrastusspordiga – oli 2013. aastal kirjas 2793, möödunud aastal aga juba 2389.

Vähenemine on toimunud peamiselt meeste arvelt – 404-st loobunust 308 olid mehed ja neist omakorda 201 vanuses alla 19 eluaasta.

Viiendik mängib jalgpalli

Harrastatavatest olümpiaaladest on Saare maakonnas esikohal jalgpall – seda mängid mullu 439 inimest, tunamullu 543. Võrkpalli mängis möödunud aastal 151 inimest, ülemöödunud aastal oli neid 187. Populaarsuselt kolmas koht kuulus kiiljahipurjetamisele, ent ka selle alaga tegelejaid on tunduvalt vähem: 174 asemel 137.

Korvpalli käis mullu mängimas 91 inimest. Veel tunamullu oli neid 155. Kergejõustikuhuviliste arv on aastaga kukkunud 119-lt 105-le.

Olümpiaaladest vaid ühe puhul on harrastajate arv aastaga kasvanud – takistussõiduga tegeles tunamullu 30 inimest, mullu 32.

Mitteolümpiaaladest oli kõige popim male – seda mängis eelmisel aastal 192 inimest ehk koguni 47 rohkem kui 2013. aastal. Kasvanud on ka harrastusvõimlejate arv: 141-lt 158-le.

Populaarsuselt kolmanda ala, golfiga tegelejate arv on aga vähenenud: 141 asemel 158.

Kui karatega tegeles veel tunamullu 26 inimest, siis mullu ei ühtki. Lausa vastupidised on aga lood kickboxing’uga: ülemöödunud aastal polnud kirjas ainsatki selle ala harrastajat, möödunud aastal oli aga 28.

Kulturismi ja fitnessiga tegelejate arv kasvas aastaga 7-lt 52-le, petanki mängis aga 34 inimest aasta varasema 11 asemel. Samas kukkus saalijalgpalli mängijate arv aastaga 47-lt 18-le, vesiaeroobikat harrastanud 16 inimesest ei tee seda aga enam keegi.

16 treenerit vähem

Harrastajatega tegelevate spordiorganisatsioonide töötajate arv vähenes tunamullusega võrreldes koguni 27 võrra. Juhtide arv kahanes 18 võrra ehk 102-lt 84-le, treenerite ja juhendajate oma aga 16 võrra ehk 103-lt 87-le.

Spordiorganisatsioonide mullused tulud (liikmetelt saadud tasud, annetused ja toetused, tulud ettevõtlusest jm) olid mullu kokku 943 710 eurot ehk tunamullusest koguni üle 76 000 euro rohkem.

Liikmetelt saadud tasu on võrreldes 2013. aastaga ligi 40% kasvanud: 129 425 eurolt 213 719 euroni. Samuti on suuremad tulud ettevõtlusest: kui tunamullu oli see summa 259 115, siis mullu 356 434 eurot.

Samas on organisatsioonide kulud (tööjõukulud, jagatud annetused ja toetused, projekti- ja tegevuskulud) ülemöödunud aastaga võrreldes 2238 eurot suuremad, ulatudes 824 186 euroni.

Kuigi töötajaid oli läinud aastal tunamullusega võrreldes vähem, tööjõukulud hoopis suurenesid: 2013. aastal olid need 62 041, mullu 93 396 eurot. Üle-eelmisel aastal kulus treenerite või sporditegevust juhendavate treenerikutseta inimeste töötasudeks 46 956 eurot, mullu 71 479.


KOMMENTAAR

Kalev Kütt, Saaremaa spordiliidu juhatuse esimees:

Kas saarlased sportisid 2014. aastal vähem kui 2013. aastal? Ei, kindlasti mitte. Artiklis kasutatud statistikaameti arvandmed on pärit Eesti spordiregistrist ja annavad ülevaate spordiklubidest ja -ühendustest, mitte maakonna spordi tervikpildist. Näiteks on statistikast välja jäänud info, mis puudutab spordikoole. Spordiregistri andmetel tegutseb meie maakonnas seitse spordikooli ligi 900 õpilasega. Statistikast on välja jäänud ka meie üldhariduskoolid oma õpetajate ja ringijuhendajate ning spordiringides osalevate lastega jm. Väga paljud saarlased tegutsevad oma tervise nimel ise, kuulumata mõnda klubisse. Maakonna omavalitsused (Kuressaare linn, Lääne-Saare vald, Muhu vald jt) on rajanud uusi valgustatud kergliiklusteid ja terviseradasid, mida aktiivselt kasutavad saarlased, kes paraku statistikas ei kajastu.

Artiklis toodud arvandmed ei näita ka tegelikku pilti maakonna klubidest, puudub statistika 13 spordiklubi kohta, kes ei ole aruannet registrile õigeaegselt esitanud. Eesti spordiregistri andmetel oli Saare maakonnas 2014. aastal 76 spordiklubi, nendest kolme klubi tegevus on peatatud. Ka spordialade harrastajate arv ei vasta tegelikkusele, nt 91 korvpalli harrastajat on kindlasti liiga vähe, sest ainuüksi maakonna meistrivõistlustel osales 2014. a ligi 185 mängijat, rääkimata sõpruskondadest, kes treenivad regulaarselt kaks korda nädalas, kuid ei kuulu ühtegi klubisse.

Kas saarlased võiksid rohkem sportida ja liikuda? Jah, kindlasti on tore, kui iga saarlane leiaks tema võimetele sobiva liikumisvormi, tervist hoidva ja tugevdava liikumisvõimaluse, kas siis aiatööd tehes, jahil käies või spordiüritustel osaledes.

21. septembril algas üleeuroopaline liikumisnädal Move Week. Kutsun saarlasi levitama spordinädala ideed, et liikumine on rõõm, mitte vaev!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 362 korda, sh täna 1)