Saare Suurt Sügishaugi püüdma!

Aivar Sõrm

Aivar Sõrm

Kirjeldada haugipüüki meres tundub olevat käkitegu. Paraku kehtib kalastamises üksainumas raudne reegel: kui ei käi, siis ei saa! Kõik ülejäänu on pidevas muutumises ja eilsed aistingud ei pruugi homme sentigi väärt olla.

Nii on 2015. aasta haugihooaeg Saaremaal olnud hästi eriskummaline.

Arvatavalt ilmastikutingimuste tõttu ei asu haug seal, kus ta olema peaks, ega käitu nii, nagu normaalsele vetekiskjale kohane.

Lähtudes eeldusest, et asjad asetuvad siiski ajapikku oma kohale tagasi, võiks sügisstsenaarium haugi püügitaktika osas välja näha järgmine.

Merehaug on suhteliselt paikse iseloomuga ja kaldast kaugele väga ei kipu. Laias laastus on tema levikuareaal määratud sobilike kudealadega, kust ta kosudes hakkab laiali valguma kooskõlas söödabaasiga. Otsingute alustamiseks piisab pilgust kaardile – kala on seal, kus rannik on sopistunud, lahekeste, saarekeste ja seljandike rikas. Saaremaa ja Muhu kontekstis tähendab see eelkõige pea kogu lõunarannikut Kuivastust Kuressaareni ning põhjakalda üksikuid piisavalt kaitstud ja madalaid sopistusi.

Haugile on omane ka hooajaline migratsioon. Kevadel konutab ta kalda ääres umbes meeter pluss vees, suvel sooja veega võetakse aga ette oma “lõunamaa-tripp”, mis tähendab ajutist kolimist rohkem suure mere seljandikele ja tirpide (merre ulatuv kitsas neem – toim) ümber veidi madalamasse vette. Sügisel vee jahtudes algab tagasiränne rohkem kalda varju, samas veidi suurematesse sügavustesse.

Varasügis on haugil rasva korjamise aeg, sel perioodil ahmib ta kellaajast hoolimata kõike, mis ette satub. Sellistes oludes ja veel suhteliselt soojas vees (10 +°C) ei ole landi tüübil erilist tähtsust. Otsingutel on oluline järgida kaldajoont, eeldatavat kala paiknemissügavust ja põhjareljeefi koos taimestikukattega. Võtmesõnadeks võiksid olla püügikeskkonna mitmekesisus ja võimalike varjepaikade paljusus, nii haugi kui ka tema söödabaasi arvestades. Suured ühetaolised mudalaamad või liivaväljad ei õigusta nende läbikammimisele kuluvat kallist püügiaega – sügispäev on merel niigi kole lühike.

Hilissügisel vee temperatuuri olulisel langemisel asendub haugide õgimisorgia valiknautlemisega. Kala hoiab veel sügavamale ja poeb tuule eest varju. Võtt sõltub ilmastikust ja võib teinekord piirduda üsna lühikese ajavahemikuga terve püügipäeva jooksul. Suvise agressiivse püügimaneeriga jätkates võib tekkida mulje, et meres enam kala polegi. Nüüd on aeg revideerida landikasti sisu ja tuua mängu aeglasema jooksuga tüübid, ühtlasi tuleks soojematelt värvitoonidelt üle minna külmematele. Vahel annab häid tulemusi ka ärritusvärvide kasutamine – kala värvi-eelistus võib päeva jooksul muutuda mitu korda. Igal juhul on hilissügis katsetamise aeg.

Haugipüük külma veega peaks piltlikult välja nägema nagu filmivõte aegluubis – kõik landi liigutused, nii mängitamine kui ka stoppamine, tuleb külma kõhuga ja rõhutatult aeglaselt lõpule viia, vaatamata selle tegevuse näiliselt suurele ajakulule. Kivi kotti!

Lugu ilmus ajakirja Kalale! septembrinumbris.

Aivar Sõrm, kalamees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 440 korda, sh täna 1)