Juuli oli majutajatele mullusest soodsam (1)

TOOMAS LEIS: Leian, et millegi üle hõisata ja rahul olla küll ei saa. Tambet Allik

TOOMAS LEIS: Leian, et millegi üle hõisata ja rahul olla küll ei saa.
Tambet Allik

Saare maakonna majutusettevõtete külastatavuse poolest oli tänavune jahe ja vihmane juuli mullusest isegi pisut parem.

Statistikaameti andmed näitavad, et kui möödunud aasta juulis oli täidetud 41% tubadest ja 39% voodikohtadest, siis tänavu olid vastavad näitajad 42% ja 41%.

“See, et juuli majutuse arvud olid mullustest paremad, oli meeldiv üllatus,” tõdes Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju. “Tagasiside ja tänavapildi tõttu olime valmis languseks, aga see, et arvud hoopis pisut suuremad on, teeb rõõmu.”

Juuli on majutuskohtade täitumuse poolest olnud tänavu parim kuu. Kõige kehvematel kuudel, jaanuaris ja veebruaris oli täidetud vaid 14% tubadest ja 16% voodikohtadest. Mais olid vastavad arvud 22% ja 20%, juunis aga 26% ja 24%.

Ööpäeva keskmine maksumus majutusasutuses oli tänavu mullusest ühe euro võrra väiksem, 31 eurot.

Statistika järgi on maakonnas nii tubade kui ka majutuskohtade arv läinud aastaga võrreldes kasvanud.

Möödunud aasta juulis tegutses maakonnas 199 majutuskohta, millel oli külalistele pakkuda kokku 2053 tuba ja 5034 voodikohta, tänavu oli majutuskohti aga 207, tube 2059 ja voodikohti 5044.

Kui vaadata aastat 2015, oli juulis tegutsenud majutuskohtade ja tubade arv jaanuari omast üle kahe korra suurem: aasta esimesel kuul oli majutuskohti 86 ja tube 872. Voodikohtade arv suurenes juulis koguni 2,6 korda – jaanuaris oli see 1933.

Karmen Paju sõnul statistikaameti arvud ja riiklikku turismiandmebaasi kantud majutuskohtade arvud paraku siiski ei kattu.

“Turismiandmebaasi järgi tegutseb Saare maakonnas majutusettevõtteid praeguse seisuga 304,” lausus Paju. “Vahe tuleb sellest, et kuni viie voodikohaga väikesed majutusasutused, näiteks puhkemajad, ei pea statistikaametile andmeid esitama.”

Ka majutatute arv oli statistikaameti andmeil tänavu juulis mullusest tublisti suurem: eelmisel aastal 30 634, tänavu aga 32 885. Enamus neist ehk 29 636 inimest, kes majutuskohtades peatusid, tuli puhkust veetma. Ülejäänud majutatuist olid töö- või muul reisil.

Nagu möödunud aasta juulis, moodustasid tänavugi lõviosa majutatuist eestlased. Nende arv on rohkem kui kahe tuhande võrra kasvanud – mullu 14 913, tänavu 17 164.

“Kui võrrelda kahe poolaasta andmeid, on eestlaste arv märgatavalt kasvanud ja see kompenseerib soomlaste arvu tugevat langust,” ütles Paju.

Soome kodanikud olid juulis majutatute seas hulga poolest endiselt teisel kohal, ent neid oli aasta taguse ajaga võrreldes vähem – mullu 7177, tänavu 7039. Kolmandale kohale jäänud lätlaste arv oli seevastu sadakonna võrra mullusest suurem: möödunud aasta juulis 2331, tänavu 2423.

Kukkumine on aga toimunud venelaste arvu osas. “Paraku on see nii üle Eesti,” kommenteeris Karmen Paju.

Samuti on Saaremaal peatunud langenud sakslaste, rootslaste, ukrainlaste, jaapanlaste ja Ameerika Ühendriikide kodanike arv. Mullusest rohkem oli majutatute seas aga näiteks lätlasi, leedulasi ja itaallasi.


Toomas Leis, Pargi Kultuurikeskus OÜ juhatuse liige, GOSPA kaasomanik:

Mina leian, et millegi üle hõisata ja rahul olla küll ei saa. Mai, juuni ja juuli külmadel ilmadel oli meie maakonna turismiettevõtlusele selge mõju, samuti praamijamal, mis mais-juunis oli paljas ajakirjanduse üles puhutud õhk ning juulis-augustis sai reaalsuseks.

Sellega, et punnitame palehigis läbi häda eelmise aasta tulemuse kuidagi ära, kuidagi rahul küll olla ei saa. GOSPA-s ja kuursaali külalistubades oli majutatuid enam-vähem sama palju kui mullu, aga see tuli oluliselt suurema pingutusega. Tõsi, pisut kompenseerisid hooaja esimest poolt juuli teine pool ja august.

GOSPA on aga fenomen – sinna tulevad inimesed sõltumata ilmast. Teine asi on see, kuidas läks suvi väikestel kohvikutel ja poekestel, mis ilmestavad linnapilti ja loovad väikelinna- ja kuurordimelu. Tänavad olid päris tühjad.

See, et Arensburgis, GOSPA-s ja Grand Rose’is on sama palju kliente kui eelmisel aastal või kaks inimest rohkem, ei näita tegelikku olukorda. Peab väga tõsiselt järele mõtlema, mida ja kuidas edasi – järgmine suvi on ju ees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 366 korda, sh täna 1)