Marko Raid: uute laevade täpset hinda me veel ei tea (1)

SADAMA VEDURID: Pärast Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamist nimetati Tallinna Sadama juhtideks Marko Raid (vasakul) ja Carri Ginter.  TAIRO LUTTER /POSTIMEES

SADAMA VEDURID: Pärast Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamist nimetati Tallinna Sadama juhtideks Marko Raid (vasakul) ja Carri Ginter.
TAIRO LUTTER /POSTIMEES

Väinamere liinidele uute parvlaevade ostuga seoses korruptsiooniskandaali sattunud AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimees Marko Raid räägib intervjuus Saarte Häälele, et ettevõte ei näe põhjust oma varasemat otsust parvlaevade opereerimise osas muuta.

Ütlesite läinud nädalal, et tuleb uus piletisüsteemi hange ja mitmed pooleliolevad protsessid vaadatakse üle, kuid “parvlaevade lepingut puutuda ei kavatse”. Kuid kas operaatoriks jääb siiski Tallinna Sadam (TS) ise oma tütarfirmaga või tuleb läbipaistvuse huvides kõne alla konkursi korraldamine?

Meie ei näe täna, et oleks põhjust oma varasemat otsust parvlaevade opereerimise osas muuta. TS Laevad on 100% Tallinna Sadama tütarfirma ja Tallinna Sadama omanik on 100% Eesti riik. Omaniku seisukohalt annab see parima läbipaistvuse teenusega seotud kuludest.

Kas tuleks kõne alla, et saarlaste kliendilepingud tuleksid lihtsalt praeguselt piletikeskuselt üle, et ei peaks hakkama uuesti oma lepinguid sõlmima?

Meie eesmärk uute parvlaevade käitamisel on teha kõik teenused kasutajale võimalikult mugavaks. Seetõttu töötame praegu ka võimalike tehniliste lahendustega, mis teeks nn saarlase pileti ostu praegusest lihtsamaks, võimalusel välistaks üldse vajaduse eraldi lepingu sõlmimiseks. Kindlasti püüame vältida lahendust, et kliendilepingud tuleb füüsiliselt uuesti sõlmida.

Kas TS plaanib Kuressaarde kontori teha?

Tänase päeva seisuga ei plaani. Küll aga ei saa me kindlasti hakkama kontoripindadeta sadamates või nende lähistel.

Postimees kirjutas reedel, et võimuerakonnad mängisid laevaliinidel opereerimise Tallinna Sadama kätte seetõttu, et SLK omanikult Vjatšeslav Leedolt soovitud raha ei saadud. Kas ei pane see uude valgusse kogu uute parvlaevade tellimise lugu, kuna Allan Kiil oli teadupärast reformierakondlane ja kui Postimehe allikail peaks õigus olema, oli Leedo kõrvalepuksimine käik, kindlustamaks tulevikus TS-i kaudu stabiilseid rahavooge võimuerakondadele?

Riik korraldas möödunud aastal vedaja leidmiseks Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa liinil avaliku konkursi, kus võisid osaleda kõik soovijad. Võitjaks osutus Tallinna Sadama tütarfirmade ühispakkumine, mis oli kõige odavam. Kuidas oleks olnud võimalik kedagi avaliku konkursi käigus n-ö kõrvale puksida, ei ole meile teada. Anonüümseid allikaid ja spekulatsioone ei oska me siinkohal kuidagi kommenteerida.

Selgitage palun vastuolu, kus teie väitel tuleb ainult uus piletisüsteemi hange, kuid TS-i nõukogu esimehe Remo Holsmeri sõnul “räägime toitlustamisest, kütusest, koristamisest, kõigest, mis on praamide igapäevaseks käigusolekuks vajalik. Need protsessid käivitame algusest peale uuesti”.

Tõime piletisüsteemi hanke esile ühe konkreetse näitena. Konkreetsel juhul oli leping juba sõlmitud. Ülejäänud tegevused on ka kõik vaja teha, aga neid hankeid pole veel kas lõpuni viidud või mõnda üldse veel alustatud. Remo Holsmer soovis rõhutada, et ka kõik muud pooleliolevad protsessid (mis pole lepingute sõlmimiseni jõudnud) tuleb üle vaadata.

Kuid kui palju pakkujaid osales eelmisel infosüsteemide hankel ning milliste kriteeriumide alusel valiti välja InfoSys OÜ?

Pakkumist küsiti üheksalt ettevõttelt, kellest viis esitas pakkumuse. Kuna hanke lähteülesanne oli ebapiisav, siis puudusid ka selged kriteeriumid parima pakkuja väljaselgitamiseks.

Kes sõlmis piletimüügi infosüsteemide arendamise lepingu, kas TS või mõni tema tütarettevõtetest? Kas InfoSysiga sõlmitud leping on tänaseks lõpetatud ja kas see tähendas ka leppetrahvi maksmist?

Lepingu sõlmis AS-i Tallinna Sadam tütarettevõte TS Laevad OÜ. Leping on lõpetamisel, leppetrahve ei maksta.

Ekspertide sõnul on TS-i tellitud laevadel kütusekulu 30% suurem kui praegustel laevadel. Kuidas seda kommenteerite? Kui need on kütuse osas kulukamad, siis kas ei oleks ses osas finantsilises mõttes oluline n-ö tulevikku vaadata ja raha lugeda?

Masinate valikul on arvestatud nende soetushinda, tarneaega, elutsükli kulu, kütusekulu jm tehnilisi parameetreid. Valikul arvestati ka masinate sobivust ja optimeeritust diisel-elektriliseks propulsiooniks. Tänapäevaste diiselmootorite keskmise kütusekulu arvestamisel võetakse aluseks rusikareegel ca 200 g/kWh. Erinevate tootjate puhul võib see mõned protsendid erineda, mistõttu väited 30-protsendilisest erinevusest ei ole kuigi tõsiseltvõetavad.

Minister Urve Palo on korduvalt teatanud, et OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping pakkumuse maksumus oli 60 mln võrra soodsam Väinamere Liinide (VML) pakkumusest. Saarte Häälele on väidetud, et hankedokumentides toodud valemi alusel eelistati pakkujat, kellel laevad ei ole veel valminud. Väidetavalt, kui võtta aluseks nüüdisväärtused, on vahe hoopis 30 mln. Kui võtta aluseks laevade maksumus, olevat Väinamere Liinide laevade pakkumus ca 65 mln eurot väiksem ühispakkujate maksumusest. Pakkumuse kõiki komponente kokku võttes on Väinamere Liinide pakkumus ca 13,7 mln euro võrra soodsam. Kuidas kommenteerite toodud arvutusi ja väidet?

Pakkumisi hindas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Meie ei ole VML-i pakkumust näinud, mistõttu ei oska ka kirjeldatud väiteid kommenteerida. Sellele küsimusele saab vastata ainult MKM.

Kas saate finantside eest vastutava isikuna ka täna kinnitada, et ühe laeva ehitamise maksumus ei saa tulla suurem kui ca 30 mln eurot?

Laevade lõplik maksumus selgub ehituse lõpuks, sest võib osutuda vajalikuks teha täiendavaid töid või teha muudatusi, kui need on tellijale vajalikud või soodsamad näiteks hilisema odavama ekspluatatsiooni tõttu. Laevade täpset hinda me hetkel seoses ärisaladusega avalikustada ei saa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 699 korda, sh täna 1)