Sigade matmispaik võib tulla Ürusse ja Järisele

Keskkonnaamet pakub seoses Aafrika seakatku võimaliku puhkemisega sigade matmispaikadena Saaremaal välja riigimaadele jääva Üru ja Järise–Ämara piirkonna.

“Mõõtsime enne üheksa korda, kui lõikasime,” ütles keskkonnaameti veespetsialist Melika Paljak, pidades silmas põhjavee kaitstust.

Väljapakutud matmispaigad valiti välja keskkonnaameti, RMK ja põllumajandusuuringute keskuse kohalike spetsialistide ning hüdrogeoloog Toomas Kupitsa koostöös.

Melika Paljaku sõnul oli alade eelvaliku tegemisel suureks abiks põhjavee reostuskaitstuse kaart, kus näidatud kaitstud põhjaveega alade vahelt sõeluti välja teoreetiliselt kõige sobivamad, ning vaadati siis nende pinnakatte paksus kohapeal üle. Samas on põhjavee kaitstus alade valikul vaid üks külg – oluline on ka matmispaikade juurdepääsetavus ja manööverdamisruum autodele.

Praegu välja pakutud matmispaikade miinuseks võib pidada kaugust sigalatest, sest nii Kihelkonna vallas asuv Üru kui ka Mustjala vallas asuv Järise jäävad kaugematest seafarmidest enam kui poolesaja kilomeetri kaugusele. Et kõik olemasolevad suured sigalad asuvad kaitsmata põhjaveega alas, ei tule seal matmine kõne alla. “Ausalt öeldes võib-olla oleks leidnud paremad kohad veel Sõrve säärel, aga sinna, me mõtlesime, et võib-olla siiski mitte,” lausus Melika Paljak.

Kuna pinnasevee tase on Üru piirkonnas maksimaalselt 4–5 m ja Järise piirkonnas 3–4 m sügavusel, tuleb matmise tehnoloogia valikul veetasemega kindlasti arvestada. Vajalikuks peetud 6 m sügavusest matmispaigast Saaremaal rääkida ei saa, selleks on Saaremaa pinnasevee tase liiga kõrge.               Näiteks ei sobinud matmispaigaks kuni viimase ajani eelvalikus püsinud Metsküla savimaardla, mille veetase jääb 0,8 kuni 1 m sügavusele maapinnast ning korjuste vette matmine ei ole aktsepteeritav.

Mõlema väljapakutud matmispaiga pindala on üks hektar, kuid praegu on matmisalade täpne pindala veel täpsustamisel. Paljaku sõnul on Saaremaa pinnakate niivõrd vahelduv, et isegi ühe majapidamise piires võib üks põld olla savine moreen ja teine põld puhta liiv. “Me ei saa matmispaika määrata kinnistupõhiselt, vaid selle koordinaadid tuleb määrata väga täpselt, arvestades konkreetseid tingimusi,” rääkis Melika Paljak.

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles, et võimalusel saadetakse hukkunud sead ümbertöötlemisele Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse, mis on kõige ohutum viis korjustest vabanemiseks. Alternatiivina tuleb kõne alla liikuva põleti kasutamine ja alles seejärel sigade matmine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 498 korda, sh täna 1)