Keegi tegi kunagi hea võrdluse, et vanadus on nagu lendamine tormise ilmaga. Te ei saa midagi parata – ei peatada tormi ega lennukit, ammugi mitte aega. Muudkui lendate.
Kõik siin ilmas muutub. Kõige rohkem muutuvad praegu arusaamad vanadusest. Pensioniikka jõudnud mehed ja naised on tööjõuturul järjest hinnatum ressurss. Pildid hallipäisest vanaemast, kes lapselaste järele valvab ja sokki kududes tukkuma jääb, hakkavad ajalukku vajuma. Selle asemel löövad laineid tantsu vihtuvad hõbejuukselised naised ja mehed, kes kogukonnas oma aktiivsusega teistelegi tuule alla teevad. Kõigele krooniks annavad värskemad teadusuuringud uut hoogu ammusele unistusele aega tagasi pöörata või vähemalt seisata. Telomeraas on uus võlusõna (telomeraas on rakkude noorendamine õige toitumise, liikumise ja stressi vähendamisega).
Pensionid kasvutrendis
Kõigest üks aastakümme veel ja maailmas on enam kui miljard inimest, kes võivad oma vanuseks kirjutada 60+. Aastaks 2050 on esmakordselt ajaloos selle eagrupi inimesi rohkem kui 0–14-aastaseid lapsi. Küpse earühma esiletõus, eriti arenenud maades, ei üllata enam kedagi. Selle arenguhüppe tõeliseks mõistmiseks tasub meenutada, et veel 19. sajandi keskel oli oodatav eluiga meestel 40 ja naistel 42 aastat. Minu põlvkonna meestel on see number 79 ja naistel 83. Pooleteise sajandiga on oodatav eluiga pikenenud kaks korda. Ka Eestis.
Seepärast huvitab inimesi järjest enam, kuidas elu ikkagi kujuneb, kui kord jõuab kätte pensioniiga. Millised võimalused on hakkama saada viie, kümne, kolmekümne aasta pärast? Suurim ja loogilisem ootus on, et pensionid ikka kasvaksid ja aitaksid elukallidusega sammu pidada.
See kõik puudutab enam neid, kelle sünniaasta jääb 1983. aastast varasemaks. Uued põlvkonnad peavad arvestama sellega, et 19. sajandil leiutatud kohustuslik pensionile suundumise päev ja solidaarne pensionisüsteem asendub samm-sammult suurema oma panusega tulevase vanaduspõlve heaks.
Seda enam on hea teada, et Eestis on suudetud viimased aastad vanaduspensione järjekindlalt kasvutrendis hoida. Muidugi sõltub kasv majanduse üldisest edenemisest ja saab toimuda üksnes kooskõlas palkade muutustega, täpsemalt sotsiaalmaksu laekumisega. Sel aastal tõusis näiteks keskmine vanaduspension 6,3 protsenti, kasvades 375 euroni kuus. Vähem tähtis pole tõsiasi, et keskmine vanaduspension jääb selles mahus tulumaksuvabaks – lisaks üldisele maksuvabale tulule on pensionisaajatel õigus veel täiendavale maksuvabale tulule.
Inimsaatused on väga erinevad. Keerulisemad olukorrad tekivad siis, kui oled pensionär ja pead täitsa üksi majandama. Eestis on ligi 100 000 üksinda elavat pensionäri, kellest suurem osa on naised. On muidugi neid, kellel on kinnisvara ja aed abiks. Aga sugugi mitte kõigil. Pingelist eelarvet aitab pisut leevendada 2017. aastast rakenduv lisaraha üksinda elavatele pensionäridele. Esimesel aastal kokku 10 miljonit eurot. Igal juhul soovitakse lisarahast tuge just neile, kelle igakuine pension on alla kehtestatud määra. Kõige olulisem on majanduskliima, et tekiks uusi töökohti ja palgad tõuseksid. See annab kindlust ka küpses eas inimestele, kelle elutöö on juba tehtud.
300 000 vanaduspensionäri
Eestis on üle 300 000 vanaduspensionäri. Iga viies neist jätkab ka töötamist. Edendamisel on täiskasvanuhariduse pakkumine ja loomisel eraldi programmid 55+ inimeste täiendus- ja ümberõppeks. On üsna kindel, et hõivatud pensionäride osakaal ühiskonnas kasvab ka meil. Tõsi, me ei jõua niipea järele Islandile, Norrale või Portugalile. Kuid küpses eas inimeste arvu kasv ei ole enam teema, mida peaks üksnes läbi mureprillide vaatama. Vastupidi. Eakate rahulik stabiilsus ja elukogemus on paljudes ametites väga hinnatud ja vajalik, tasakaalustamaks väiksemat sündimust ja ka väljarännet. Isegi kui tundub, et vanad jäävad tehnoloogiliste võimete poolest noortele alla, õõnestab seda tunnet kasvõi üks pisuke fakt – Suurbritannias tehtud uuring näitas, et suurim töö efektiivsuse vähendaja olevat noorema töötajaskonna pidev elektronkirjade kontrollimine ja sotsiaalmeedia vaatamine. Moodsa tehnoloogia müüjad peavad eakamaid aga atraktiivseteks ostjateks, sest vanad peavad ju noorematega suhtlema.
Kui jõuda tagasi pealkirja juurde ja parafraseerida Vivien Greene’i, pole tormi tõesti võimalik peatada, kuid elutarkus ei keela ka vihmas tantsu lüüa. Elutarkust garanteerib küps iga ju heldelt.
Urve Tiidus
Lugu ilmus ajakirjas 60+
Loading ...
sotsiaalsüsteemi rahad lähevad tulevikus ”pagulastele”,pensionid vähenevad ja haigete ravimiseks pole raha,lastetoetused lähevad 6-8 lastelistele moslemitele.
Üks variant on Tiidusel veel: võtta vastutus Kuressaarele golfiväljakuga ehitamisega tekitatud 2 miljoni euro suuruse kahju eest.Muidu on üks suur mull- mull- mull.
puhu õhku välja ja püüa edasi elada ja muudele teemadele ka mõelda
Mis on selle artikli mõte? Kiljuda, et nii tore elu, kui pension 375 eurot ja töötada tuleb surmani, et toime tulla, ning üksikud saavad tulevikus alla 10 euro kuus lisaks. Ise aga istun riigikogulase palgal ja tantsin kullavihmas ega pea igapäevatormi peatama.
Teeb kadedaks? Kohe halvustama? Miks te ise Riigikogusse ei kandideeri ja sinna ka valituks ei osutu, kui see nii lihtne ja mõnus? Kui vingumiseks ja halvustamiseks minev energia positiivse loomisesse suunata, siis saavutadki elus edu.
Ei tee kadedaks. Suure palga kindlustab siiski kintsukaapimine otsustajate hulgas ja kõrge asetus valimisnimistus,mitte ränkraske töö inimeste hüvanguks. Ei halvustanud, vaid viitasin realismile. Oma positiivse energia suunan igapäevaselt neile eakatele, kes ses selles “kuldses” elus toime ei tule.
Realist, ilmselt olete ise kintsukaapija, sest teistest nii halvasti mõtlev olevus saab kõneleda ikka ainult oma rikutuse tasemest lähtuvalt. Anda inimestele (anonüümselt ikka!) hinnanguid, neid isiklikult tundmata, näitab ainult Teie oma rikutust.
Tänud noomimast! Ei saanud kohe aru, et elu on meil siin nagu lill. Aga võibolla olen hoopis Utopisti peegel? :)
Sellised “poliitikud” oleksid demokraatlikes riikids ammu prügimäel. Ronida ülesse mingite VEB- fondi rahade toel ja elektrooniliste häältega…
Paljudel eakatel ei ole hea tervis. Nad vajavad hooldust ja järelvalvet hooldekodus. Kahjuks Tiiduse kirjeldatud suur pension ei kata varsti pooltki kuludest. Mida nii hooliv riik on selles osas ette võtnud? Tean, et vastust ei saa, sest proua peab oma kõrge palga eest riiki ülistama, kuigi pole eriti, mida kiita.
Tegelik reaalsus on see , et osa pensionäre saab pensioni kusagil 250 € ja Tiidus ise paneb igas kuus taskusse 5000+ eurot. Saarlased on lihtsalt üks lambakari, kes selliseid valivad.
Tänu asemel mõned rahulolematud siiski kiirustavad negatiivseid kommentaare kirjutama.
Ikkagi tuleb tunnistada, et kui meil Tiiduse suguseid tublisid inimesi ei oleks, siis poleks meie riik ka nii heal järjel nagu praeguseks juba on. Täname Urve Tiidust.!
Sul on õigus! :) Viisakas inimene tänab ka vähese eest!
Milles see kellegi tublidus seisneb? Selles, et osatakse selja tagant põlistele saarlastele nuga selga keerutada. Teised maha ja ise asemele ning edasi jälle Tallinna. Kus kohast need suured rahad riigil tekivad, millest pensionärile rohkem jagada? Tavaline propagandamull, kus valijatele porgandit nina ette topitakse. Midagi peab ju tegema, et enda suurt raha õigustada.
Lugesin hiljaaegu Ene Rämmeldi raamatut “Miks mitte?Pourquoi pas?”.Seiklejast proua saadeti Pariisis 65 aastaselt pensionile. Tööaastaid sai kokku vähem kui 20. Prantsusmaale minnes alguses mitmed aastad pidasid erinevad mehed teda ülal.Niisiis väga napp töötatud aastate arv ja arvake ära, kui suure pensioni proua sai? Te, eestlased, ei jõua ära imestada-900 eurot kuus!
Mida hakkavad tulevikus peale need meie inimesed, kelle palk pole Eesti keskmine, vaid alla selle. Neil ei lähe ju töötatud aasta aastana kirja pensioni taotlemisel.
Vaatasin ükspäev huvi pärast korterite hindu Saksamaa kinnisvaraportaalidest. Palju soodsamate hindadega saab seal korraliku korteri osta, kui Eestis. Tallinnas müüakse vaat et rotiurgudeks sobivaid kortereid hingehinnaga. Saksamaa väikelinnas võib palju soodsamalt korteri osta, kui Kuressaares.
Ükspäev üks noor emme rääkis telekas, et laseb Soomest oma beebile valmistoidud tuua, seal pidid 30senti maksma, siin euro.
Ma vahel mõtlen, et küllap meie ministrid ikka imestavad ka vaikselt, et kuidas meie pensionärid nii nappide pensionidega toime tulevad.
Selle arenguhüppe tõeliseks mõistmiseks tasub meenutada, et veel 19. sajandi keskel oli oodatav eluiga meestel 40 ja naistel 42 aastat. Minu põlvkonna meestel on see number 79 ja naistel 83.
Oodatav eluiga sünnimomendil:
mehed
2004 — 66,78
2005 — 67,64
…
2013 — 72,70
naised
2004 — 78,00
2005 — 78,29
…
2013 — 81,33
https://www.stat.ee/34276
Urve Tiidus elab juba oma oodatava eluea piiril. Veel 19. sajandi lõpupoole oli oodatav eluiga meestel 40 ja naistel 42 aastat, Urve Tiiduse aastakäigu oodatav eluga on 55 aastat meestel ja 62 aastat naistel. Täna sündivate poisslastel on see number 79 ja plikatirtsudel 83 juures.
Telomeraas on uus võlusõna ja elutarkusega Urve Tiiduse näitel toimib juba väga hästi — vaimne “noorenemine” on märgatav.
Tervist!
Selle arenguhüppe tõeliseks mõistmiseks tasub meenutada, et veel 19. sajandi keskel oli oodatav eluiga meestel 40 ja naistel 42 aastat.
Selle arenguhüppe tõeliseks mõistmiseks tuleb aru saada, millest üldse jutt on — mida sisuliselt tähendab see, et 19. sajandi keskel oli oodatav eluiga meestel 40 ja naistel 42 aastat ja kus kohast tuleb see suur hüpe oodatavas elueas.
Kaks sajandit tagasi oli väikelaste suremus suur. Praktisiselt iga kolmas sündinud laps ei elanud aastasekski. Oodatav eluiga ongi mõiste, mis seotud inimese sünnihetkega. Kui oleks olemas selline statistiline näitaja nagu oodatav eluiga üheaastaseks saamisel, siis saaks 19 sajandi oodatav eluiga sünnihetkel asjale lihtsalt lisada kolmandiku ja saaksimegi enamvähem õige numbri. Praegusel hetkel on oodatav eluiga üheaastaseks saamisel ja oodatav eluiga sünnihetkel peaaegu võrdsed ja seetõttu ongi see statistiline näitaja peaaegu pidevat kasvanud. Muidugi mitte ainult selle pärast aga 19 sajandiga võrreldes on see nüanss määrav. Hetkel on Eesti Euroopas nende riikide esikolmikus, kus on kõige vähem imikusurmasid elussündinud laste kohta. Sellest ka väga kõrge oodatav eluiga sünnimomendil.
Siduda aga jutt oodatavast elueast (ja seda ka täiesti vassides) pensionitega…
Jah, pealkiri hakkab õigete sõnadega “Poliitiku mõtted” aga üks sõna on keskelt puudu.
Kust see suur mõne tegelase elutarkus tuleb? Siiani on näha, et eest ja keskelt.
See ving- ving on Tiidus ise. Peab saarlasi lollideks. Kõik teavad, mis on see liikumapanev jõud mõne reformika puhul. Tulevik annab arutust- kes on kes.Siis kui selguvad VEB- fondi rahade liikumised jne.
Pealkiri on selles esituses nõme ahvimine
Ilmselt loo autor arvabki, et varsti tantsitakse Siberi ekspressis ja taiga tuultega. Miks ta muidu seal 80-ndatel õppimas käis. Tavaline mõjuagent. Sõnum, et küll hakkate palju raha saama.Rubla kursi langust arvestades tõesti palju…
Vau…!