President Ilves: Leedri on super koht! (FOTOD) (11)

PRESIDENT OLI SIIN: Koos külavanem Indrek Tiitsoniga sättis president Toomas Hendrik Ilves Leedri kiviaiale tähise, mis meenutab presidendi visiiti Eesti ilusaimasse külla 4. septembril 2015. Foto: Tambet Allik

PRESIDENT OLI SIIN: Koos külavanem Indrek Tiitsoniga sättis president Toomas Hendrik Ilves Leedri kiviaiale tähise, mis meenutab presidendi visiiti Eesti ilusaimasse külla 4. septembril 2015.  Foto: Tambet Allik

Eile ennelõunal ootas aasta külaks tunnistatud Leedri kõrget külalist. President Toomas Hendrik Ilvese visiidi puhul oli küla lipuehtes ja riigipeaga tulid kohtuma kõik, kel kooli ja töökohustused seda vähegi lubasid.

Siirupiemandate küpsetatud karaski ja muude hõrgutiste maitsmise järel leidis heatujuline president aega vastata ajakirjanike küsimustele.

Härra president, kuidas teile Leedri küla meeldib?

Super koht! Ma olen harva külastanud, kuidas nüüd öelda, sellise koostöövaimu ja sellise kogukonnatundega kohta nagu siin. On tõesti meeliülendav ja ootamatu tulla siia ja näha seda kõike.

Olete kaks päeva saarlastega suhelnud, mida saarlased on teile rääkinud, mida kurtnud, mida soovinud?

Kurtmist on siin olnud üsna vähe, võrreldes mõne teise maakonnavisiidiga. (Naerab.) Ma ei tea, kas see on kliimast või läheb siin paremini viimastel aastatel, aga kurdetud ei ole. Me oleme juba kaks päeva päris üksikasjalikult arutanud haldusterritoriaalset reformi, nagu seda nimetatakse, aga see kogemus siin on olnud väga õpetlik.

Eile (neljapäeval – T. K.) rääkisime pikalt saare vallajuhtidega, kes on siis liitumise poolt, kes ei ole selle poolt ning millised on küsimused ja probleemid. See on olnud selline läbiv teema.

Eile külastasin ka väga edukat piimatoodete ettevõtet (Saaremaa Delifood OÜ – T. K.), mis on toetunud nendele tugevustele, mis siin on – ehk siis puhas tooraine ja suur pühendumus –, ja see on toonud firmale edu. See on olnud väga õpetlik.

Millised on need probleemid Eestis, mille pärast presidendi süda kõige rohkem valutab?

Arvestades eilseid uudiseid, on see teade süütamisest Vaos (varjupaigataotlejate majutuskeskuses – T. K.). Vaadates reaktsiooni sellele ja seda ka sotsiaalmeedias, siis selline viha on mulle täiesti arusaamatu. Kust selline viha võiks tulla?!

Kui me mõtleme meie oma ajaloole… näiteks siinse külavanema vanaisa on Ukrainast tulnud. Me võiksime rohkem mõelda sellele. Võin rääkida ühe loo, ma ei mäleta millises väljaandes see oli, kui Võrus keegi mõnitas teistsuguse välimusega inimest, kes oli väisamas Võru linna. Keegi astus vahele ja ütles tollele mõnitajale, et teil endal on ka sellised teistsugused silmad…

Ja mees, kes mõnitas seda külalist, tunnistas, et jah, tema vanaisa oli tulnud Gruusiast. Me peame aru saama, et selline tõupuhtus, millest inimesed unistavad… me oleme juba korra näinud Euroopa ajaloos, mida tähendab tõupuhtus ja see ideoloogia.

Ma võiksin rääkida pikemalt ka populatsiooni geneetikast ja mida see tähendab. Svante Pääbo Max Blancki instituudist Saksamaal tuvastas juba 25 aastat tagasi, et maailma üks kõige puhtamaid tõuge on soomlased. Aga kuidas seda mõõdetakse – kui palju on geneetilisi hälbeid, kaasasündinud probleeme, mis tulenevad sellest, et on piiratud arv inimesi, kes siis omavahel segunevad.

Tõupuhtus ei ole mingi asi, mille poole siin pürgida. Isegi siinsamas külas on üks saarelt pärit mees, kelle abikaasa on Lõuna-Aafrikast. Meil on hea meel selle üle, et inimesed tulevad siia! Niisugune vihane reaktsioon ei ole Eesti rahvale omane. Pigem oleme olnud ikka külalislahked.

Kas pahandused Tallinna Sadama ümber teevad teid ka murelikuks?

Pigem olen ma väga õnnelik selle üle, et meie õiguskaitseorganid – kui kasutada sellist koledat terminit “õiguskaitseorganid” –, meie väga tõhus politsei on selliseid asju tuvastanud. See on kerge psühholoogiline lõks. Ma olen kuulnud ka mitmeid ajakirjanikke hädaldamas, et oi kui õudne, me leidsime sellise korruptsiooni. Ma siiski ütleksin teistpidi. Riikides, mis on korruptsiooni edetabelis halvemal kohal, ei avastata eriti korruptsiooni. Seal ei minda vangi, seal ei tule politsei.

Mul on meeles, see oli vist kolm aastat tagasi, pärast vabariigi aastapäeva, sõitsin Tartust koju ja kuulsin raadiost üht neist laupäevastest raadiosaadetest. Seal siis välispoliitikaga tegelev saatejuht ütles: “Nagu me teame, Eesti asub kusagil Egiptuse ja Ukraina vahel oma korruptsiooni tasemelt.” No halloo! Inimene ise tegeleb välispoliitikaga!

Kui me vaatame mitte ainult Transparency International’i, mis on kõige tunnustatum korruptsiooni uurimiseorganisatsioon, aga teisigi, siis Eesti on postkommunistlikest riikidest kõige vähem korrumpeerunud. See muutub igal aastal natuke, aga kui me vaatame jõukaid Euroopa Liidu liikmesriike, neid, kes on meist rikkamad, neid, kes on sattunud hätta finantsprobleemidega, riike nimetamata, siis need kõik on oluliselt meist tagapool, meist enam korrumpeerunud.

Ja kui olla siis Euroopa postkommunistlikest riikidest kõige vähem korrumpeerunud, siis ma ütleksin, et päris hea tegelikult! Ja kui politsei läheb ja avastab midagi, siis see on ainult hea.

Ma oleksin palju rohkem mures, kui meil ei oleks selliseid uudised. Mulle tunduks siis, et politsei ei tee oma tööd.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 785 korda, sh täna 1)