Protsendikunst tekitas uue vaatamisväärsuse (7)

PIKK LAUD: Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikainen ja kunstnik Merike Estna eile valminud konkursitööga. Foto: Raul Vinni

PIKK LAUD: Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikainen ja kunstnik Merike Estna eile valminud konkursitööga. Foto: Raul Vinni

Eile avati Kuressaares Tallinna tänaval väikelaevaehituse kompetentsikeskuse õuel kunstnik Merike Estna töö “Pikk laud”. See koosneb viieteistkümnest akrüülmaalinguga betoonmoodulist.

Töö valiti välja 13 kavandi hulgast ja selle tegemiseks sai kunstnik 20 000 eurot.

Estna märkis, et lühike tähtaeg seadis ta suure surve alla. “Kui sa tead, et see teos jääb pikaks ajaks vaatamiseks linnaruumi ja teostamise tähtaeg on niivõrd lühike, siis on see päris raske,” tõdes kunstnik.

Keeruliseks muutis töö objekti suurus ja töötamine välitingimustes. “Samas on väga huvitav teha midagi, mis läheb galeriist väljapoole linnaruumi. See, et inimene ei pea tulema sinna valgesse kuupi, vaid juurdepääs tööle on hoopis teistsugune,” leidis Estna.

Oma teost peab ta pigem siiski maaliks, mille lõuendiks on betoon. “Natuke lähtusin ka ümbritsevast. Pikk bassein, pikk laud. Loodan, et seda hakatakse ka kasutama. Kas laua või astmetena,” sõnas ta. Värvilahendustes kasutas ta helekollast ja musta, et need ühtiksid uue ja vana majaga.

Kavandid koostas ta fotode järgi. Kohapeal selgus, et esialgselt plaanitud pikkus paneb kinni käiguraja ja seetõttu jagati töö kolmeks. Kaks osa viidi sisse ja ilutsevad nüüd kompetentsikeskuse peaukse kõrval.

Kunstnik avaldas lootust, et tema töö jääb ka tulevikus tervikuks. “Samas olen lähtunud sellest, et kõik muutub,” sõnas ta. “Pika laua” kasutamise vastu toidufestivali osana polnud tal midagi, sest tegu on praktilise teosega.

Betoonmoodulid tellis ta OÜ-st Kiili Betoon. Saarele toodi need ühe koormaga, kuigi üks laud kaalus 750 kilo ja pingid natuke vähem. Akrüülvärvid sarnanevad plastikkihile ja on veel kaetud spetsiaalse kaitsekihiga. Kunstniku antud ametlik garantii on kaks aastat, kuid Merike Estna loodab oma sõnul, et tema töö jääb linnaruumi kaunistama aastakümneteks.

TÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikainen rõhutas, et tellijal oli žüriis vaid üks hääl. Kaks kolmandikku olid professionaalsed kunstnikud. “Väited, nagu tellija üritaks selle tööga ehituskulusid optimeerida, ei pea paika. Saalis on kavandid alles üleval. Igaüks võib ise veenduda, et seal on tunduvalt funktsionaalsemaid ideid, kui see siin,” kinnitas juhataja.


PROTSENDIKUNST

Riiklikult tellitud ehituse maksumusest ühe protsendi eest kunsti soetamist peab Merike Estna igati positiivseks.

“Tegu ei ole siiski stipendiumi, vaid suuremahulise tellimustööga. Eesti kunstielu aitavad need järje peal hoida. Tööd linnaruumis toovad ka elanikke kunstile lähemale,” arvas ta. Varem on ta teinud teose Viljandi riigigümnaasiumile.
“Seal oli palju suurem projekt. Sees olid maalid ja väljas sissepääsu juures neli objekti. Pärast seda ma lubasin endale, et ma ei osale enam riigihangetel, aga aastaga läks see tuju mööda,” tunnistas Estna.

Lisaks paberitööle pidi kunstnik täitma paberid ja peab esitama aruandluse, tuli organiseerida materjalid ja transport. “Kuressaares aitas mind vend Margus. Üksi tehes oleks see töö ikka väga mahukas,” märkis kunstnik.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 708 korda, sh täna 1)