300 leili

VÕITJAD: Saunalised (vasakult) Martin Ottis, Liisa Leppik ja Gädi-Liis Juht võtsid asja nii tõsiselt, et neil oli saunas isegi kaart kaasas. Tõsine suhtumine tõi ka võidu. Foto: Raul Vinni

VÕITJAD: Saunalised (vasakult) Martin Ottis, Liisa Leppik ja Gädi-Liis Juht võtsid asja nii tõsiselt, et neil oli saunas isegi kaart kaasas. Tõsine suhtumine tõi ka võidu.
Foto: Raul Vinni

15 sauna, 90 saunalist ja ligi 100 kilomeetrit auto- (mootorratta)sõitu. See oli esimene Saaremaa saunamaraton.

Saunamaraton on selline nimi, et paneb pikemalt mõtlema, millega tegu. Kas pikk leilivõtmine või korduv leilivõtmine? Kas leil on pehme või sedapidi viimase vindi peal nagu maailmameistrivõistlustel, kus mehi leiliruumist kanderaamiga välja veetakse. Saaremaa üritus oli siiski leebem.

Vorm on hea

Mändjala kämping. Telgis askeldavad saunamaratoni korraldajad Heimar Lill ja Madis Birnbaum. Pole saarlased. Hoopis mulgid. Mehed olla Otepääl toimunud saunamaratoniga tutvunud ja otsustanud, et tuleb Saaremaal ka teha. “Meil oli juba oma tuttavaid mitme meeskonna jagu,” naerab Heimar, et osavõitjate puudust karta ei ole.

“Saunamaratone me pole varem jah korraldanud, aga igasugu muid asju küll,” märgib Madis umbmääraselt. Hiljem selgub, et nende “igasugu muude asjade” all tuleks mõista seda, et mehed teevad spordivõistlustelt internetti otseülekandeid ning on välja mõelnud spetsiaalselt teleülekannete jaoks mõeldud nutika pokkerilaua. Sellised mehed siis.

Maratoni idee on lihtne. 11 sauna Lääne-Saare vallas. Kaks sauna Kuressaares. Üks saun Valjala vallas ja üks Pihtla vallas. Kaugemad kandid on Kungla ja Karala. Linnulennult 63 km vahet. Neljastel võistkondadel pole teha muud, kui leida saun, olla kolm minutit leilis ja võtta kontrollkaardile märge. “Ega keegi stopperiga ukse taga seisma hakka,” ütleb Heimar.

Saunad on erinevad. Vandeseltslaslikult soovitab ta minna Karalasse suitsusauna kaema ja Kuusetuka talu Vene sauna. Heimar räägib, et saunad leiti peamiselt turismitaludest ning nii mõnigi talumees oli väheke ära ehmatanud, kui kuulis, et saunalisi on tulemas sadakond.

Saunalisi tulebki pea sada. Võiks öelda, et igasugu sulelisi ja karvaseid. On bikiinides naisi, ujumispükstes mehi. On saunamütsidega ja ilma. On ka tavariietuses (püksid-särk-plätud) ja lambanahkses kasukas saunalisi.

Nagu enne spordivõistlust ikka, tuleb uurida, kuidas vorm on. Leilipreilide naiskond on ilmselgelt vormis. Esmalt välimuselt. Ühesugused särgid ja saunalinad ning kasevihad ja kaseokstest pärjad. Paistavad kui saunaeide tütred. “Vorm on hea. Ikka mitu korda nädalas teeme sauna,” kinnitavad naised. Muide, vähemalt osa neist hakkab võistlema oma abikaasadega, kes lähevad rajale meeskonna Borat nime all.

Saunamaratonile on tulnud ka naiskodukaitsjad, kes võtavad osa igast võistlusest, kus saab vähegi orienteeruda ja matkata.

Rajale on minemas ka noormehed eesotsas teada-tuntud “15-aastase kapteni” Mihkel Šesterikoviga. Seekord merelt maale kolinud purjetaja kinnitab ka, et saunaga ollakse sinasõber. See annab lootust, et ka noormeeste vorm on timmitud täpselt maratoni ajaks.

Ja muidugi külgkorviga tsikliga rajale minevad Ajaratta meeskonna liikmed. Tegu on ansambli “Ajaratas Halastamatult Veereb, Ei Teda Peatada Saa. Eriti” meeskonnaga. Uurivad neile antud kaarti ja meeskonna liige Tanel Talve tunnistab, et neil pole aimu ka, kuhu nad minema peavad. Kiiret siiski polevat. See meeskond tulemuse peale võistlema ei kipu. Nemad rõhuvad sellele, mis on kõige tähtsam. Osavõtule.

Heimar ja Madis selgitavad reegleid ja maraton läheb lahti.

Nii mõnigi võistkond tormab kohe randa, kus asub saun number üks. Telgis. Võistkonnad korraga lavale ei trügi ja seega oodatakse kannatlikult järjekorras. Sauna väike kileaken läheb udusemaks ja väljatulijatel on pöial rõõmsalt püsti. Üks on kirjas. Sauna juures askeldav kohtunik teatab, et see saun jääb üles ja saab veel ka pärast saunatada. Telki maha ei võetavat. Vähemalt nemad ise ei võta, sest see loositakse osalejate vahel välja. “Kes võidab, eks see võtab,” muigab kohtunikupreili.

Mändjalast minema sõites saab juba maanteel aimu, et mõnigi võistkond võtab mängu tõsiselt. Auto möödub lehemehe raudruunast kummide vilisedes üle pideva joone. Autost paistavad vaid supelriietes kodanikud, kes pingsalt üht tuttava välimusega paberitükki uurivad. Lisaks leilivõtmisele nõuab see sõit tõesti ka orienteerumisoskust.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 332 korda, sh täna 1)