Suvised kogupereüritused on täies hoos ning ikka ja jälle kohtame seal karvaseid tegelasi, maskotte, kes käivad ringi komme täis korviga ja pakuvad sealt maiust. Kindlasti teeb see paljud lapsed rõõmsaks, aga meie pere jaoks on see probleem. Mures on ka paljud teised väikeste laste emad, sest enamasti on need lutsukommid ning iga esmaabi õppinud inimene teab, et lutsukomm ja väikelaps lihtsalt ei käi kokku.
Minu kirjatüki eesmärk pole see, et muhedad karvased maskotid oma kommidega peaksid kaduma. Kohe kindlasti mitte! Lihtsalt vankris istuvate laste vanematelt tuleks enne küsida, kui nende maimuke kommikorvi sobrama lasta.
Rõõmsaks teeb ka kleeps või õhupall
Osa seda ka teeb. Näiteks päästekoer Nublu. Ka siis, kui pisike käsi juba ise kommi haaras, uuris Nublu lapsevanemalt, kas ikka tohib anda. Eitava vastuse korral läks Nublul käiku plaan B ning ta ulatas pisikesele põnnile hoopis kleepsu. Juba jonnigrimassis näole ilmus lai naeratus ja lapse päev oli jälle rõõmus. Sama palju teevad rõõmu ka näiteks õhupallid.
Kui keegi nüüd arvab, et ma teen sääsest elevandi, siis nii see ei ole. Veel mõni aasta tagasi ei osanud ma näiteks ettevõtetes klientide jaoks letile asetatud kommikausis mingit ohtu näha. Samuti ei tekitanud minus vastakaid tundeid see, kui suured karvased maskotid üritustel pisikeste põnnide juurde kükitasid ja neile kommi pakkusid. Minu arvamus muutus aga umbes pool aastat tagasi, kui meie peres juhtus õnnetus. Õnnelik õnnetus.
Ühel koosviibimisel avastas me pere noorim liige, et laual kausis on kommid, ja tema jaoks tundus kõige ahvatlevam just lutsukomm. Mine tea, vahest seetõttu, et kausis olnud kommidest oli see ainus, mille avamine pooleteiseaastasele mingeid raskusi ei valmistanud, kuid esimesena see suhu kadus.
Minu imestuseks loovutas ta kommi üsna kiiresti ja juba mõne minuti pärast mõistsin, miks seekord ei olnud suuri läbirääkimisi vaja – nimelt oli väikesel kavalpeal tagavaraks veel üks paberist lahti harutatud komm, mis kohe suhu kadus.
Tean, et paljudel väikestel lastel ei ole lutsukommi söömine ja nätsude närimine mingi probleem, kuid sama palju on neid väikeseid põnne, kes sellega enne kolmandat eluaastat hakkama ei saa.Minu laps kuulub nende viimaste sekka, sest vaid mõni hetk hiljem ei saanud ta enam hingata. Õnneks tänu esmaabiõpetusele, mis soovitab lapse kiiresti pea alaspidi panna, ja kõrval olnud toetavatele inimestele kukkus see komm minu pikkade näppude abiga ruttu põrandale. Meil vedas, aga ma ei taha enam kunagi elada läbi seda tunnet, kus iga vaikne sekund näib igavikuna.
Minu laps ei oska neid komme veel süüa ja ma ei taha, et talle neid pakutakse. Seega sobib mulle täiesti, kui minu käest enne lapsele kommi pakkumist uuritakse, kas tohib.
Jonnivale lapsele on raske selgitada
Sarnastest muredest olen kuulnud ka paljudelt teistelt lapsevanematelt. On neid, kes arvavad, et lutsukomm lõhub hambaid, ja neid, kes lihtsalt ei soovi, et laps kommides kasutatavate toiduvärvidega kokku puutub. On ka neid, kes üldse ei taha, et tema laps enne kolmandat eluaastat magusaga kokku puutub.
Näitena võin tuua peretuttava loo, kes käis hiljuti ühes ettevõttes, kus tuli üsna kaua oodata. Väikesele lapsele oli ootamine paras piin ning ta andis sellest ka valjuhäälselt märku. Emale tõttas appi abivalmis teenindaja ja sirutas nutva põnni poole kommikausi.
Eesmärk oli tegelikult hea, sest tema soovis, et klient tunneks end hästi ja mugavalt ning lapse nutt lõpeks. Heatahtlik teenindaja ei võinud ju teada, et sellele lapsele oli allergoloog magusasöömise ja igasugused toiduvärvid ära keelanud ning ema ei saanud kommi vastu võtta. Kommidest keeldumine ajas väikese tegelase aga veel kurjemaks ning ema otsustas parem lahkuda. Tihti ei ole jonnivale lapsele võimalik midagi selgitada ning lapse jonnikisa taustal ei tunne end hästi ka ükski teine ruumis viibija. Seega ei ole kompvekid väikelapse tuju tõstmiseks alati kõige parem mõte.
Rõhutan siin veel kord, et jutt käib alla kolmeaastastest lastest, mitte nendest, kes laste töötubades iseseisvalt meisterdavad ja joonistavad ning samal ajal põses oleva kommiga suu magusaks teevad. Nendele on vanemad kindlasti juba asjad selgeks teinud ja kui kommi süüa ei või, siis seda nad ise enamasti ka teavad.
Seetõttu soovitan soojalt, et kõik Lõvi Leod, Nublud, Jänku-Jussid, Käsna-Kalled ja teised muhedad laste lemmikud võiksid alati enne, kui nad vankris istuvale lapsele kommi ulatavad, ema käest järele uurida, kas tohib. Ikka selleks, et suvest jääksid kõikidele vaid rõõmsad mälestused.
Evely Aavik
Lapsevanem
Loading ...
Rootsi, Soome jne. laste hambad tervemad, kui meie lastel? Ei magusale ja kommidele!
Kommide asemel igale lapsele 5 euri ja kõik on rõõmsad. Metallmünte mitte pakkuda , läheb kurku
ma arvan, et need lapsed, kes lutsukat süüa ei oska ei tee ka rahal vahet. Sul on õigus – münte ei tohigi neile anda. Aga ka viiel euril pole mõtet. Mõnesendine õhupall rõõmustab teda märksa rohkem.
Küllap see allergoloog oli ema ise, kes oma lapsele kommi ei lubanud.
Tänapäev ja külge poogitud haigused.
Vaadake, palju teie jahuvorstides nt “Kevade” ja leivas, saias värv- ja säilitusaineid on!
Paljudel tõsistel allergikutel on ka gluteenitalumatus ja seega sai ning keeduvorstid samuti keelatud toitude nimekirjas. Ei ütleks, et haigused on külge poogitud küll aga tõepoolest tänapäeva haigused aga kahju lastest, kellel see juba nii vara avaldub üsna raskes vormis.
ja neid, kes lihtsalt ei soovi, et laps kommides kasutatavate toiduvärvidega kokku puutub.
Näitena võin tuua peretuttava loo
allergoloog magusasöömise ja igasugused toiduvärvid ära keelanud ning ema ei saanud kommi vastu võtta.
JUST! Ema ei saanud kommi vastu võtta!
See ühe kommi toiduvärv ei tee midagi, pealegi nii väike kogus ei mõju.
Minuni on jõudnud informatsioon, et Saare kohukestesse lisatakse midagi, millel pealuu märk peal.
Minuni on jõudnud informatsioon, et meid jälgitakse ja tahetakse mürgitada aga ma ei saa pikemalt rääkida, tegevusjuhendaja käskis arvuti kinni panna, kahtlustab, et ma tean, et ta teab
Minuni on jõudnud informatsioon, et juba hambaarsti juures hammast plommides pannakse sinna mikrofon ja gps inimese jälitamiseks.
Asi siis need pealuu märgiga kommide koostised on.
Sõbrannaga klatsides katsun koguaeg keelt hambaaugus hoida. Siiamaani pole mehed mustas veel rajalt maha tõmmanud, järelikult töötab.
Mitte ainult komm ei saa kurku minna, väikelapse puhul võib see mis iganes olla. Just nägin merepäevadel, kuidas üks emme lubas oma vankris istuval põnnil juuksekummi närida. Pidin talle juba mainima hakkama, et äkki ta ei tea, aga siis emme vaatas ise korraks lapse suhu ja kärutas rahumeeli edasi, laps istus pealegi veel nägu sõidusuunas.
Järgmine kord helista lastekaitsesse, las võtavad kohe vanemlikud õigused ära. Mis sa hellitad.
See tavaliselt kipub nii olema, et kui artikli kohta ei ole miskit kommenteerida, siis on kaks varianti:
1. Hakatakse kirjavigu otsima
2. Tuleb mingi taoline lamekas nagu oled kade või kutsu lastekaitse jne
Olen artikliga nõus. Sel suvel on laps 3 ja pool ja esimest korda lubasin “laadalutsukad” suhu pista, ise igal hetkel kontrollides, et kas saab kommiga hakkama või ei. Varem panin kohe kotti ja laps kas ei saand aru millega tegu või teadis, et “see pole laste komm”. Imestasin samamoodi iga kord, et miks lastele neid komme jagatakse. Muidugi odav variant neile, aga lapsevanemana pani mind samamoodi mõtlema, miks küll.. Allergilised lapsed on ilmselt harjunud, et iga asi, mida pakutakse, käib emme käest läbi ja kui luba ei anta, siis pole miskit teha. Nendel emmedel on tavaliselt endal plaan B kotist võtta…
Muidugi võib iga asi kurku minna. Selle eest vastutabki lapsevanem ja jälgib olukorda. Aga laste sõpradena end reklaamivad karvased tegelased peaks ikkagi teadma, et paariaastastele ilma ema loata kommi pakkuda ei tohi. Vanematele lastele küll.
Pole vastupidist väitnudki. Mu laps viiene ja ma ei ole koju kunagi lutsukommi ostnud, muud kommi on saanud küll.