Saarte Hääle poole pöördus talunik, kes tegi seakatku leviku tõkestamiseks ettepaneku keelata mandri palgiveoautodele sissepääs Saaremaa metsadesse.
Taluniku sõnul võtavad Saaremaa metsades palgikoormaid peale veoautod, mis on mõnel juhul tulnud Saaremaale otse Aafrika seakatku taudialalt Lõuna-Eestist ning mis võivad väga lihtsalt tuua taudi ka Saaremaa metsadesse.
Saaremaal riigimetsa majandava RMK Edela regiooni logistikajuht Romet Jürgenson ütles, et Saaremaa riigimetsast liigub palk Pärnusse ja palgiveoks kasutatakse praegusel hetkel autosid, mis liiguvad Saaremaa ja Pärnu vahet. “Ei ole ka välistatud, et aegajalt satuvad Saaremaale autod, mis teevad suuremaid ringe,” sõnas Jürgenson. Tema sõnul RMK puidu väljavedu Saaremaalt lõpetada ei saa, sest Saaremaal ei leidu sellele puidule turgu ja pealegi on RMK-l puidu tarnimise osas lepingulised kohustused metsa kokkuostjate ees.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk leidis, et ühest küljest on soov keelata mandri metsaveokite sisenemine Saaremaa metsadesse arusaadav, sest katk jõuab saartele raskemini ja metsaveokid on üks võimalik kokkupuutepunkt haigusega. “Samas sõidavad Saaremaa metsades ka muud autod, mis tulevad mandrilt, nii et see on laiem teema kui metsaveoautod,” viitas Martverk. “See on täiesti reaalne teema ja sellised mõtted vajavad alati kaalumist,” lisas ta.
Veterinaar-ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et Eestis ei saa Aafrika sigade katku tõttu elu siiski seisma panna. Eelkõige levib sigade katk otsekontakti teel ja Kristiani sõnul on väga vähe tõenäoline, et haigus levib transpordiga ühest metsast teise.
“Selleks peaks haige metssea mingisugune eritis auto ratta küljes niimoodi olema, et ta jõuaks ka veel saarele ja siis peaks metssiga sellega otseselt kontaktis olema,” selgitas veterinaar. “Ma ei saa öelda, et see ei ole absoluutselt võimalik, aga julgen öelda, et praktikas on see vähetõenäoline,” lisas ta.
Samamoodi, nagu ei saa keelata inimestel metsas marjul käimast või üldse metsas liikumist, ei saa kehtestada Maarja Kristiani sõnul ka metsaveokitele mingit metsamineku keeldu. “Me saame keelata liikumist ainult taudikoldes ja seal, kus haigus on kodusigadel, aga tavapärast liikumist me ei keela,” sõnas ta.
” Eelkõige levib sigade katk otsekontakti teel ja Kristiani sõnul on väga vähe tõenäoline, et haigus levib transpordiga ühest metsast teise.”-vot see on tasemel huumor!!! Ilmselt käisid Valga-ja Mulgimaa metssead, kodusigadele viimast “da-daa” ütlemas ja siis läksid tagasi metsa igaveseks “pikutama”. Kui on vaja, siis must valgeks rääkida, pole kunagi olnud võimatu.Tänu sellisele ülenurga suhtumisele, sai katk sattuda ka Lõuna-Eesti sigalatesse.
Sa nagu teaks, aga tegelt ei tea midagi.
Paistab, et sinu hallollus ongi mökk.
ma nüüd ka ei saa aru, et kui katku levikuks on otsekontakt oluline, siis kuidas kodusead selle otsekontakti metsseaga said???
Kodusead käisid metsanotsudega möllamas haha.
Aga miks ei panda Kuivastusse ja praamidele desomatte nagu vanasti sellistel puhkustel tehti?
Vanasti pole seakatku puhku olnud.
Vanasti oli suu- ja sõrataudi puhangud, mis on ohtlikud ka inimestele.
Seakatku levitavad puugid ja linnud ning desomattidest pole suuremat tolku.
Las sead surevad, peaasi, et palki saaks vedada :)
Loodus tühja kohta ei salli ja ülearust ka mitte. Kuna jahimehed ei suuda( Ei taha- vast õigem) sigadele piiri panna, siis teeb seda varem või hiljem loodus.