Täna räägime Iffiga massiüritustel osalemisest

Viimastel aegadel on seis muutunud niisuguseks, et ma käin sellistel üritustel küll hea meelega, millest ma usun, et kosutavad mu hinge. Näiteks on kohustuslik, vähemalt minu jaoks, käia igasugustel laulupidudel. Igasuguste alla käib sel aastal ka punk-laulupidu. Lähen täitsa huviga, sest ei ole kunagi sellisel üritusel käinud ja ma usun, et tuleb jube lahe ja tore seltskondlik üritus.

Ja muidugi, kui on selline kontsert, kus esineb mõni minu lemmikartistidest, siis ma ikka üritan minna. Aga ma eriti ei kipu enam mingitele rokifestivalidele. Ma ei taha lihtsalt selle suure rahvamassi sisse ära uppuda. Ma ei taha ühegi ürituse kohta midagi pahasti öelda, sest kui on publikut, siis peabki see toimuma. Aga näiteks, kui peaks viibima terve päeva kasvõi mõnel suurel õllefestivalil, nimesid nimetamata, siis kogu see lärm ja melu väsitab nii meeletult ära. Kui sa oled ise terve elu lärmi tootnud, siis tahaks nagu vaikust.

Kõige massiivsem oligi viimane Õllesummer, kus me esinesime Antti Kammistega ühes telgis. Ma tegin ka ühe loo koos oma poja ansambliga. Ja see oli isegi päris meeldiv, et meie olime seal esimesel päeval. Rahvast oli suhteliselt vähe. Aga seda rahvast seal ikka jagus, nendel tipp-päevadel ei pääsenud isegi liikuma. Tegime seal aega parajaks ka ja pean ennast niisiis esinejaks ja ka publikuks. Käisime seal ju teisi esinejaid ka kuulamas.

Samas võib nimetada massiüritusel osalemiseks ka seda Raivo E. Tamme etendust pealkirjaga “Ma olen Ivo Linna”. Seal ma olin ikka täielikult inimene publiku hulgast. See etendus ei ole mingi minu eluloo ümberjutustus. Autor Urmas Vadi on ikka kõik asjad päris pea peale pööranud ja see oli väga, väga naljakas. Naersin seal tõesti mitu tundi. Osa jutte või seiku, mida Raivo E. Tamm rääkis, olid nagu tõde, aga osa oli ikka täiesti ümber pööratud. Raivo räägib oma elust ja pikib minu lugusid ka vahele, mis kokkuvõttes teeb selle äärmiselt naljakaks tükiks.

Saaremaal ma olen käinud mõnikord, kui olen sattunud olema vaba nendel päevadel, näiteks Kuressaare merepäevadel. Oleme seal lihtsalt luusinud ringi ja vaadanud, mida pakutakse. Aga isegi siis, kui mul parasjagu päevad sobivad, hakkan Muhus mõtlema, kas ma ikka väga tahan kuuma ilmaga sinna rahvamassi sisse tuiama minna. Tavaliselt ma ei lähe. Olen võib-olla küll paljude meelest patune, aga eks neid üritusi ole elus ju nähtud üksjagu. Mõnel laadal ja aiandusmessidel oleme käinud.

Aga selle aasta kindel nõu on minna ikka Punk- laulupeole. Hotellid on broneeritud. Ülejäänud on kõik nii, kas juhtub või ei juhtu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 236 korda, sh täna 1)