Paatsas tähistatakse küla esmamainimise aastapäeva (2)

LAPSEPÕLVE RADADEL: Koolitüdrukuna osales Paatsas sündinud ja  kasvanud Leili Rand, nüüdse külaseltsi juhatuse liige, arheoloog Aita Kustini juhendamisel kaevamistöödel. Üht-teist on Rauasaatme mägedes praegugi huvilistel vaadata. Foto: Aare Laine

LAPSEPÕLVE RADADEL: Koolitüdrukuna osales Paatsas sündinud ja kasvanud Leili Rand, nüüdse külaseltsi juhatuse liige, arheoloog Aita Kustini juhendamisel kaevamistöödel. Üht-teist on Rauasaatme mägedes praegugi huvilistel vaadata. Foto: Aare Laine

Paatsa küla esmamainimisest on möödas 450 aastat. Ümmargust tähtpäeva tähistatakse laupäeval algusega kell 12 Paatsa maalinnal.

Arheoloogide hinnangul on küla palju vanem. Maalinnal arheoloogilisi kaevamisi teinud Aita Kustin (1963) leidis linnuse alalt 11. – 13. sajandi asula jäänused.

Eelmise sajandi viimase kümnendi alguses uuris Paatsa maalinna arheoloog Jüri Peets. Nii Kustini kui Peetsi üheks uurimisobjektiks oli Paatsast paari kilomeetri kaugusel asuv Tuiu-Pelisoo muistne rauasulatamispiirkond.

Paatsa maalinnaga piirnevalt alalt avastasid arheoloogid suure sepipaja jäänused.

Ajaloolaste hinnangul kujunes Tuiust muinas- ja keskaja suurim rauatootmiskeskus Eestis. Piirkonnas toodeti 11. – 14. sajandil umbes 1000 tonni rauda. Paatsa sepikojas taoti sajandeid tagasi Tuius sulatatud rauast vajalikke töövahendeid.

Tuiut ja Paatsat peetakse muistsete metallurgide tugikohaks.

Kõigest sellest ja hilisematest külalugudest saavad huvilised ülevaate Paatsa ajaloopäeval. Muusikalist külakosti pakub Mustjala kooli folkloorirühm Sõluk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 360 korda, sh täna 1)