Mis on Saaremaa lugu?

Tihtipeale soovivad külalised kuulda, mis koht see Saaremaa õieti on. Niisiis uuriski Saarte Hääl, kas Saaremaal on oma suur lugu ja kui on, siis millest see rääkida võiks. Küsisime inimestelt, kes turistidega kokku puutuvad, ja teisteltki, millest nemad räägivad, kui palutakse pajatada Saaremaast. Ära pole Saarte Hääl unustanud ka väikest naabrit Muhumaad.

Raivo Hein
ettevõtja ja Kaigu talu peremees
Saaremaaga seoses räägin ma oma sugupuust, kes on sealt pärit, ja leidudest, mille ma olen oma õue pealt (Selgase külast- toim.) leidnud. Osa neist on vanad ajaloolised asjad, 300-400-aastased. Kolmas asi –viikingid, kes seal Saaremaal olid. Need kolm asja on minu lood, mida ma alati räägin. Muidugi kosmost ka juurde.

Raul Rebane
kommunikatsioonispetsialist
Kümme aastat tagasi me uurisime ühe spetsiaalse testiga, kuidas tajuvad Saaremaad soomlased, virulased ja saarlased ise. Ja selgus, et on olemas vähemalt kolm Saaremaad. Saarlased ise näevad ühte asja ja soomlased teist asja. Soomlaste dominantne imago oli “Saaremaa valss” ja siis tulid edasi SPAd ja muud värgid. Virulastel oli see, et ei ma pole Saaremaa peal käind. Ja siis saarlastel oli see, et Saaremaa on rahulik elamiskoht jms. Nüüd on küsimus selles, et see on puhtalt Saaremaa inimeste enda asi, kellele nad meeldida tahavad ja mismoodi. Aga kõikide selliste kujundite juures on väga tähtis see, et jääks positiivne imago. Võin ka ühe näite tuua. Seesama “Saaremaa valss” ja Georg Ots on tervele vanemale põlvkonnale loonud Saaremaast kuvandi kui ilusast ja mõnusast kohast ja see kannab kuni tänase päevani. Nimelt turul ja teistes kohtades müüakse lõputult Saaremaa kukeseeni, kusjuures ma olen absoluutselt veendunud, et need ei ole Saaremaa kukeseened. Aga nad müüvad seda positiivset kujundit, mida “Saaremaa valss” omal ajal jättis. Piltlikult võib öelda, et 40 aastat surnud Georg Ots müüb täna soomlastele väga edukalt kukeseeni Helsingis. See on suurepärane näide selle koha pealt, et kes on osavam leidma selliseid vigureid, need selle mängu võidavad.

Alver Sagur
turismiettevõtja
Mina alustan alati Saaremaa pärandkultuurist, mida me peame hoolega hoidma ja säilitama. Pärandkultuuri definitsiooniks on meie esivanemate jäljed meie kultuurmaastikul. Saaremaa tuuliku ajaloost räägin samuti alati, palju neid alles on ja kui paljud on restaureeritud. Siis jõuan ma oma jutuga Saaremaa vaikuse ja rahuni. Lisaks mainin ära ka meie SPA-hotellid. Ma ei tea, kas see nüüd Saaremaa bränd päris on, aga ikkagi. Muidugi tuleb turistile selgitada, et maailma üks tähtsamaid objekte on Kaali järv. Sellistel puhkudel mainin veel ära ka Kuressaare linna, Sõrve ja Panga panga. Pankrannik on väga oluline Saaremaa kontekstis. Saaremaad ju ühendab meri ja kadakas ja rahu. Siia tullakse ikka puhkama, kuna see on niivõrd unikaalne koht. Selle sõna –Saaremaa– tähendus on juba eriline. Märksõnadeks kokkuvõtlikult on ikkagi pärandkultuur oma tuulikute, kadakate, mereääre ja muidugi saare õllega, mida ei tohi ära unustada.

Ingrem Raidjõe
Muhumaa Nautse küla Mihkli puhketalu perenaine
Ma arvan, et Muhumaa on üks imeilus väike saar, kus on väga palju erinevaid võimalusi selleks, et aeg maha võtta ja nautida mõnusat elamist. Saarele tulemine annab kohe teise hingamise. Väga oluliseks Muhu omapäraks on veel see, et siit leiab palju käsitööd ja toredaid toidukohti. Muhu moodustab ikka täitsa omamoodi olemise – on väga väike, kõik on hästi lähedal, peale linna.

Andro Roosileht
turismiettevõtja
Saaremaa looks ongi esmalt saarlased ise- selline tore saaremaine rahvakiht, kes siin toimetab ja kes on natukene teistsugused kui mandrieestlased. Muidugi on ka mandrieestlased omavahel erinevad, aga ma arvan, et selline eriline õhk ja erilised inimesed on need, kes selle Saaremaa-tunde tekitavad. Mina ei ole sünnilt saarlane, aga mulle tundub, et siin on väga toredad, südamlikud inimesed, sellise vahva ja toreda kiiksuga. Ei oskagi paremini sõnastada, aga kiiks on see, mis seda saaremaisust edasi kannab. Mujalt tulnule on siin kõik natukene teistmoodi, seda meeldivas mõttes muidugi. Natuke saare jonni ja teinekord võibolla ka pisut inimeste proovile panemist. Et kas nad on ikka õiged mehed ja naised. Mina tooks just seda esile.

Margus Sinimets
sõjavaramuuseumi üks eestvedajatest
Mina loomulikult paadunud militaristina alustan sellest, et Saaremaa on üks tohutu sõdade tanner olnud. Alates keskajast, kui Taani ja Rootsi meid jagasid siia- ja sinnapoole ja siis sealt juba edasi. Ka Esimene maailmasõda puudutas Eestimaast kõige rohkem just Saaremaad. Ega siin need lahingud nii ägedad olnud, aga teatavasti “maabus” Esimene maailmasõda Saaremaale ikkagi esimesena. Sõdade ajalugu Saaremaal on kindlasti üks väga tõsine teema. Natuke kõrvale jääb Saaremaast Vabadussõda, Saaremaa on rohkem ajalukku läinud kommunismimeelse mässu paigana. Üldiselt on aga Saaremaa olnud paljude võimude ihaldusobjektiks. Vallutatud ja sõditud on siin väga palju.

Vastustest selgus, et sellist ühte suurt narratiivi Saaremaa kohta, mida inimesed teaksid, kas üldse pole või ei ole veel jutustatud. Küll aga on olemas palju toredaid fragmente.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 327 korda, sh täna 1)